fbpx
Close
paf.com

EELVAADE | Madison Keysi parimad ajad on juba möödas?

– Madison Keys / Foto: AP/Scanpix

Eeloleval ööl kell 4 Eesti aja järgi alustab Kaia Kanepi Indian Wellsi WTA 1000 turniiri 26-aastase ameeriklanna Madison Keysi vastu, kellega ta 2017. aastal US Openi veerandfinaalis kohtus.

Keysi puhul pole kahtlustki, et ta nelja aasta taguses kohtumises oli paremas vormis kui praegu. Tõsi, ta ei olnud enam (16.) maailma esikümnes nagu tolle hooaja algul, aga lõpuks jõudis kodusel slämmiturniiril finaali, mis ongi Keysi parim saavutus karjääri jooksul. Seal kaotas ta Sloane Stephensile. Ilmselt oli ka Kaia neli aastat tagasi pisut parem kui praegu, ehkki edetabelikohas (418.) see ei väljendunud. Kuid paar kuud pärast naasmist jõuda US Openi veerandfinaali tähendas kindlasti kõrget taset.

Keys oli kümmekond aastat tagasi väga andekas tennisist, kes juba 14-aastaselt võitis oma esimese mängu WTA turniiril. Ameeriklanna alustas profiturniiridel mängimist kohe pärast 14. sünnipäeva (veebruar 2009) ja poolteist kuud hiljem sai vabapääsme Ponte Vedre Beach’i WTA turniirile, kus alistas maailma 81. reketi Alla Kudrjavtseva. Põhjusel, et Keys hakkas kiiresti raha teenima, mängis ta juunioride turniire vähe kaasa ega tõusnud kõrgemale maailma noorte edetabeli 16. kohast. Oma viimase noorteklassi turniiri pidas ta 2011. aastal US Openi juunioride slämmil, kus kaotas teises ringis.

Samal ajal arenes tormiliselt Keysi profikarjäär. 16-aastaselt kerkis ta TOP300 sisse, 17-aastaselt TOP150 sekka ja 18-aastaselt (2013) juba maailma 50 parema naise hulka. Keys oli 2012. aastal võitnud juba kaks tugevat ITF-i turniiri (auhinnafond 50 000 ja 75 000), kuid 2013. aasta algul tegi Austraalias veel suurema sammu, kui jõudis Sydney WTA turniiril veerandfinaali ja Australian Openil 3. ringi. Need võistlused mängis ta veel enne 18-aastaseks saamist. Sydneys alistas ta maailma 17. reketi Lucie Šafarova.

TOP50 sekka kerkis ta pärast Wimbledonis kolmandasse ringi jõudmist. Lisaks mängis ta veel kahe WTA turniiri veerandfinaalis ja sügisel jõudis Osakas esmakordselt poolfinaali. Keys sai kirja ka ühe TOP10 võidu, kui alistas Madridis tollal maailma viienda reketi Na Li.

Keysi edenemine rankingus kestis ka järgmistel hooaegadel. Pikka aega oli ta kindlalt parim 1995. aastal sündinud tennisist, ehkki nüüd on juba paljudest oma aastakäigu naistest (kaasa arvatud Anett Kontaveit) taga. 2014. aastal võitis ta Eastbourne’i muruväljakutel oma esimese WTA tiitli ning 2015. aasta algul jõudis Australian Openil poolfinaali veel enne 20. sünnipäeva. Just see edu tõstis Keysi esmakordselt maailma 20 parema hulka. Oluliselt tõst tal sel hooajal edetabelikohta ei õnnestunud, sest heade tulemuste sekka tuli ka halvemaid. Näiteks kaotas Keys Madridis esimeses ringis 4:6, 3:6 Kaia Kanepile, kes tollal oli üsna alavormis. See oli tänaöiste vastaste esimene omavaheline mäng, teisest, mis lõppes 2017. aasta US Openil 3:6, 3:6, me juba mainisime.

2016. aastal tegi Keys üsna haruldase seeria, kui jõudis kõigil neljal slämmiturniiril 1/8 finaali, aga mitte kaugemale. Samas oli see hooaeg Keysile stabiilseim, ta võitis Birminghami turniiri (jälle murul!) ja jõudis kahel WTA Premier turniiril (Rooma, Montreal) poolfinaali. Ehkki Keys on reeglina olnud liivaväljakul pisut nõrgem kui teistel katetel, näitavad Rooma finaal ja 2018. aasta Prantsusmaa lahtiste poolfinaal, et sähvatada võib ameeriklanna ka aeglase põrkega väljakutel.

Karjääri kõrgeima koha (7.) saavutas Keys 2016. aasta oktoobris kolmeks nädalaks. Veel kolmel järgmisel hooajal kuulus Keys aeg-ajalt esikümnesse, aga seitsmendast paremat kohta enam ei saavutanud. Kui 2017. aasta US Openi finaal oli ameeriklanna parim saavutus, siis suurimat stabiilsust slämmiturniiridel näitas ta siiski aastal 2018, kui jõudis Pariisis ja US Openil poolfinaali ning Austraalias veerandfinaali. Samas ei võitnud Keys tol aastal ühtki WTA turniiri.

Võiks julgelt öelda, et Kaia tänase vastase viimane sähvatus leidis aset 2019. aasta suvel, kui Keys võitis esimest ja seni viimast korda WTA Premier (praegu WTA Masters 1000) turniiri Cincinnatis. Kevadel oli ta võitnud ka Charlestoni liivaväljakutel. Pärast Cincinnatit kerkis Keys seni viimast korda esikümnesse (9.), ent ta langes sealt välja, kui 2018. aasta US Openi poolfinaali punkti maha läksid, sest seekord piirdus ta kodusel slämmiturniiril 1/8 finaaliga.

Suuresti tänu Cincinnati punktidele püsis Keys edetabelis kõrgel kogu koroona-aasta (2020) jooksul, sest uue rankingusüsteemi järgi arvestati nüüd kahe hooaja tulemusi, Mullu sügisel vaevasid Keysi ka vigastused, mistõttu ta andis loobumise US Openi 3. ringis. Kuigi ta mängis 2020. aastal ainult viis turniiri (jaanuaris oli Brisbane’is finaalis), püsis ta hooaja lõpul ikka veel maailma edetabelis 16. kohal ning jäi TOP20 sekka püsima kuni tänavuse kevadeni, mil Keysil langesid ära 2019. aasta Charlestoni võidupunktid. Ei saa muidugi jätta märkimata, et hooaja algul Austraaliasse ei sõitnud Keys üldse ja seda põhjusel, mis viimasel kahel aastal sagedane – ta haigestus koroonaviirusesse.

Pisut parandas Keys oma seisu Wimbledonis, kus ta alistas Elise Mertensi ja jõudis 1/8 finaali. Kuid midagi ei olnud teha – pärast Cincinnati turniiri esimese ringi kaotust (Keysil ei olnud ka õnne, ta loositi kokku Petra Kvitovaga) langes ameeriklanna edetabelis 42. kohale. Pärast Wimbledoni on Keys viiel turniiril välja langenud esimeses ringis ja näiteks on tema alistajate seas ka maailma 220. reket Rebecca Marino ja 106. reket Aliaksandra Sasnovitš.

Hetkel lahutab Keysi ja Kanepit maailma edetabelis vaid kümme kohta (50. ja 60.) ning lisaks tundub, et Kaia vorm on parem. Sellise seisu pealt võiks ta Keysi võita küll! Aga mida arvavad kihlveokontorid? Just seda arvavadki, mida ma eelmises lauses kirjutasin – ennustusportaal Paf annab nii Kaia kui ka Keysi võidukoefitsiendiks 1,90. Täielik võrdsus! Võib-olla koduväljak ja kümme edetabelikohta annavad miskit Keysi kasuks, kuid muus osas loetakse Kanepit paremaks – nii võiks võrdsest koefitsiendist järeldada.

Tõenäoliselt mäng algabki Indian Wellsi peaväljakul kell 4 öösel, sest enne peetakse kolm kohtumist, mis ei tohi kesta koos vaheaegadega kokku üle seitsme tunni. Kui lähevad veidi pikemaks, võib mäng alata ka kella 4-5 vahel. Ent igatahes on tegemist Eesti sügava ööga, seda eriti sügisel, sest juunis-juulis oleks ju kella 4-5 ajal juba valge.

scroll to top