fbpx
Close

EELVAADE | Kas jälle finaalis Nadal – Djokovic?

Novak Djokovic üritab end rehabiliteerida US Openi pahanduse eest. / Fotot: Sipa Press/Scanpix

Võib-olla ei ole pealkirjas öeldu Roland Garrosi kontekstis isegi õige, sest tegelikult on Rafael Nadal (Hispaania, 2) ja Novak Djokovic (Serbia, 1) kohtunud Prantsusmaa lahtistel seitse korda, kuid ainult kahel juhul finaalis.

Kui juba sellele rivaliteedile jutt läks, siis Pariisi liivaväljakutel on nende seis 6:1 Nadali kasuks, Djokovic võitis ainult 2015. aastal veerandfinaalis. Teisiti ei saakski seis olla, sest Nadal on Roland Garrosis kaotanud ainult kaks korda (2016 jättis ta vigastuse tõttu turniiri pooleli ja andis loobumisvõidu) – 2009. aastal Robin Söderlingile (Rootsi) ja Djokovicile.

Kuid enne peame minema poolfinaalide juurde. Kas Stefanos Tsitsipasel (Kreeka, 5) ja Diego Schwartzmanil (Argentiina, 12) on oma sõna sekka öelda?

Esimene poolfinaal: Nadal (1,14) – Schwartzman (6,50)

Nagu eilses naiste eelvaates, on ka siin sulgudes ennustusportaali Paf koefitsiendid poolfinaalidele. Nadali peetakse vähemalt 85-protsendiliseks favoriidiks, nagu need arvud näitavad. Tähelepanuväärne on fakt, et viimase omavahelise kohtumise võitis Schwartzman kolm nädalat tagasi Rooma turniiri veerandfinaalis koguni 6:2, 7:5. Aga eelmised üheksa omavahelist mängu võitis Nadal. Korra on nad kohtunud ka Roland Garrosis (2018), aga see sündis veerandfinaalis. Schwartzman võitis selles mängus esimese seti, ent seejärel kaotas kindlalt 6:4, 3:6, 2:6, 2:6.

Nadali domineerimisest Pariisi saviliival on kirjutatud sadu artikleid. 12 esikohta 15 aastaga on midagi täiesti erilist, seda enam, et ühelgi mängijal (ka naistel mitte) pole ühelt slämmilt nii palju esikohti. Ütleme nii, et Björn Borg osales Pariisis kaheksa korda ja võitis kuus – protsendilt (Nadal 80, Borg 75) peaaegu sama hea. Aga Nadal pole selles süüdi, et Borgi karjäär jäi lühikeseks.

Nadal mängib üldse 34. korda suure slämmi turniiri poolfinaalis ja seni on ta 33st poolfinaalist võitnud 27. Pariisis on tal nii poolfinaali kui ka finaali seis 12st 12! Välja on ta kolmel korral langenud varem. On sellele üldse midagi lisada? Seda enam, et tiitlikaitsja tänavused esitused on ka olnud veenvad – viies mängus pole ta kaotanud settigi. Ent samas jõudis Nadal poolfinaali, ilma et oleks kohtunud TOP70 mängijaga…

Sama löök, erinevad käed – ülal Rafael Nadal, all Diego Schwartzman. / Foto: AFP/Scanpix

Schwartzmanil on slämmiturniiri poolfinaali kogemused olematud, sest ta jõudis sinna esmakordselt. Juudi rahvusest argentiinlane on varem kolm korda mänginud veerandfinaalis, selle hulgas juba mainitud kohtumine Nadaliga aastal 2018. Kaks korda on Schwartzman jõudnud veerandfinaali US Openil.

Enamik tennisesõpru teab, et Schwartzmani eristab teistest tippmängijatest lühike kasv (170 cm). Tema masti meestest on profiajastul slämmi võitnud vaid Michael Chang. Just selline kasv teeb Schwartzmanist omamoodi stabiilse mängija – neid tennisiste, kes pole piisavalt head, et visa ja liikuvat argentiinlast maha suruda, ta võidab, aga esikümne meestele peamiselt kaotab. Viimase kolme nädala jooksul on Schwartzman siiski alistanud kaks TOP3 mängijat – Nadali kõrval ka Dominic Thiemi (Austria, 3) üleeilses meeldejäävas veerandfinaalis.

Kokkuvõte: Schwartzman võib olla isegi elu parimas vormis, aga sellest ei piisa. Võimalusi on üldiselt kaks: Nadal võidab kolmes setis või Nadal võidab neljas setis. Pigem kalduks esimese poole.

Teine poolfinaal: Djokovic (1,30) – Tsitsipas (3,65)

Selles heitluses näitavad kihlveokontorid, et Djokovicil on umbes 3-1 vastu ehk 75% võiduvõimalusi. Ent selles paaris on õhus omamoodi intriig, sest Djokovici ja Tsitsipase omavaheliste mängude seis on 3:3. Djokovici mõistes tähendab see, et tegemist on ebamugava vastasega. Võib-olla kaks tulemust räägivad Djokovici kasuks – serblane on võitnud meeste ainsa omavahelise mängu saviliival (2019 Madridi finaalis 6:3, 6:4) ja viimase omavahelise mängu tänavu Dubais sama tulemusega.

Djokovici puhul on selge, et alates 2015. aastast on ta maailma parim tennisist. Kuue viimase hooaja 22st (tänavu on peetud kaks) slämmiturniirist on ta võitnud 10. Aastatel 2015, 2016, 2018 ja 2019 (varem ka 2011) on Djokovic võitnud kas kaks või kolm suure slämmi turniiri. Ja viimasest kaheksast turniirist (alates 2018 Wimbledon) on serblane võitnud viis.

Kolmest maailma liidrist võib serblast ainsana julgelt nimetada all-round-player’iks, sest ta on tugev kõigil väljakukatetel. Nadal võib ka igal pool võita, aga on märkimisväärselt parem liivaväljakutel, Roger Federeri jaoks on aeglane põrge siiski kirstunael. Kuid Djokovic on oma 36st Masters 1000 tiitlist kümme võitnud liival ja sellele võib lisada Roland Garrosi 2016. aasta esikoha. Seda on üsna palju, ehkki näiteks mullu jäi ta Pariisi poolfinaalis alla Thiemile, kes pole küll päris liivaväljaku spetsialist, aga sellel kattel siiski väga hea. Võrdluses Nadaliga on Djokovicil suure slämmi poolfinaalikohti rohkem (37), aga ta on selles staadiumis ka rohkem kaotanud (11 korda). Pariisis on maailma esireket üheksast poolfinaalist võitnud ainult neli. Võib siin näha ohu märki?

Stefanos Tsitsipas pärast veerandfinaali. / Foto: EPA/Scanpix

Kui vastame, et võib näha ohu märki, siis on peamine küsimus, kas Stefanos Tsitsipas on piisavalt hea, et see oht tegelikkuseks muuta. Ehk ongi, aga kui hästi ta tänases poolfinaalis hakkama saab? Tsitsipase jaoks ei ole poolfinaal päris uus saavutus, ta jõudis nii kaugele ka 2019. aasta Australian Openil. Teistel kordadel pole Tsitsipas slämmil isegi veerandfinaalini jõudnud, ent tegu on siiski kaks kuud tagasi 22-aastaseks saanud mehega, kes ei peagi veel olema palju saavutanud. Ehkki tema tänane vastane oli 22-aastaselt juba seitsmes poolfinaalis mänginud ja korra ka slämmiturniiri võitnud.

Tsitsipas on sarnaselt Djokoviciga all-round-player, kelle puhul üht kindlat väljakukatet ei saa eelistada. Kuid stiili poolest on meeste tagajoonemäng siiski erinev. Djokovici stiil on väga efektiivne – lühike ja täpne löök, üliosav palli suunamisel. Tsitsipas pigem krutib ja paneb löökidesse rohkem energiat. Kui selline tagajoonel rassimine kestab neli tundi, peaks kreeklane rohkem väsima, aga samas on ta vastasest 11 aastat noorem. Tõsi, 33-aastane sportlane ei tohiks siiski vastupidavuselt olla 22-aastasest kehvem, sest see füüsiline omadus pigem paraneb 25-30 aasta vanuses.

Kokkuvõte: tuleb ennustada Djokovici võitu, tee mis tahad. Kui Tsitsipas mängib nii nagu Andrei Rublevi vastu veerandfinaali kahes viimases setis, on tal võimalusi, aga isegi sellise mängu korral ainult VÕIMALUSI, mitte ta ei muutu veel soosikuks.

Tuletame ka kõigile tennisesõpradele meelde, et Kanal 12 ja Postimehe veeb näitavad alates kella 16st Roland Garrosi meeste poolfinaale otseülekandes.

scroll to top
Inline
Inline