fbpx
Close
PAF.com

Anett Kontaveit püüdis kõigest väest, aga jäi ikkagi Arina Sabalenkale alla

Anett Kontaveit Stuttgardis. / Foto: AFP/Scanpix

Stuttgardi turniiri veerandfinaalis kohtus Anett Kontaveit kokku neljandat korda Arina Sabalenkaga (Valgevene, 5) ning jäi ka neljandat korda alla, aga vähemalt seti seekord võitis ja väärilist vastupanu osutas kuni otsustava seti esimeste geimideni. Tulemus Sabalenka kasuks 7:5, 4:6, 6:1.

Midagi pole öelda, võimu on Sabalenkal rohkem, juba looduse poolt on talle antud tugevam käsi. Et sellist mängijat võita, pead tegema ise võimalikult vähe lihtvigu ja kasutama peaaegu kõik šansid äralöögiks. Mängu kokkuvõttes tegi Anett 27 äralööki ja 28 lihtviga, Sabalenka vastavalt 37 ja 50. Samas jäi valgevenelanna punktidega peale 116:106. Kust see vahe tuleb? Mõistagi sunnitud vigadest. Kuna äralöökide/lihtvigade arvestuses jäi Anett 12ga plussi, siis pidi ta tegema 22 sunnitud viga rohkem. Aga see näitaja tulenebki peamiselt võimsusest, sest lihtvead ja paljudel juhtudel ka äralöögid sõltuvad ka teistest mängijaomadustest.

Kõige rohkem on kahju esimesest setist, sest ostsustavas Anettil enam püssirohtu polnud. Eesti esireketil oli esimese ja kolmandas geimis kasutada kokku kolm murdepalli, aga Sabalenka ei andnud sisuliselt võimalust, sest servis neil punktidel väga hästi. Aga Anett servis seti kokkuvõttes isegi paremini, sest tema viies esimeses pallingugeimis jõudis Sabalenka parimal juhul seisuni 30:0. See juhtus 3:4 peal, aga Anett mängis järgmised punktid väga hästi. Kuid sellisest jõudemonstratsioonist nagu Sabalenka oli teinud Kontaveidile kuu aega tagasi Dubais polnud seekord juttugi. Osaliselt muidugi põhjusel, et Dubais eksis Sabalenka üliharva, aga Stuttgardis tegi päris palju lihtvigu. Ent seisul 5:6 30:30 tabas Anetti löök eeskäega mööda joont võrgulinti ja siis esimese murdepalli, mis oli ka settpall, Sabalenka kohe realiseeris. Selles peituski täiesti võrdse avaseti iva, et üks kasutas võimaluse ära ja teine mitte. Või oleks õigem öelda, et üks andis võimaluse ja teine ei andnud.

Teise seti algus oli täielik draama. Anett ei suutnud ikka realiseerida murdepalle, aga tasamängul eksis jälle Sabalenka ja andis üha uusi võimalusi. Tennises on harjutud kirjutama, et tõrjuja “realiseeris” murdepalle ja servija “päästis”, aga tegelikult peabki servija rohkem murdepalle võitma, sest ta võidab keskmiselt rohkem punkte. Seda mõtet toetas ka treenerist ekspert Harri Neppi: “Loomulikult sõltub murdepalli tulemus eelkõige servijast. Sabalenka mängis neid punkte õnnestunult, serv toimis kogu aeg. Siin ei saa süüdistada Anetti, et ta ise neid ära ei võtnud.” Kuid kokkuvõttes läks nii, et Anett kaotas teise seti algul kokku kümme murdepalli, aga kummaski geimis võttis lõpuks ära vastavalt kaheksanda ja neljanda murdepalli, mistõttu ei saagi neid kaotatud võimalusi taga nutta. Tänu pingelise avageimi võitmisele Anetti mäng justkui vabanes ja ta juhtis peagi 4:0. Sabalenka sai ühe murde tagasi ja nii asus Anett seti võiduks pallima seisul 5:4. Enamikel punktidel servis ta hästi, aga settpallidel esimest servi sisse ei saanud! Aga taas õnneks tõi neljandal katsel võidu ka teise pallingu punkt.

Kolmas sett algas Anetti murdega, selles setis vähemalt alustas ta 1st 1! Aga kahjuks see midagi ei tähendanud. Sabalenka sai oma mängu uuesti käima, Anett tundus eriti servigeimides väsinuna ja enam ei võitnudki oma pallingut. “Suures osas mõjutasid mängu siiski Sabalenka lihtvead,” leidis Neppi. “Otsustavas setis ta tegi neid ainult seitse ja neistki kolm esimeses geimis, mille kaotas. Kui ta ikka vigu enam ei tee, siis läheb raskeks. Anett mängis nii hästi kui suutis, aga sellest ei piisanud.”

Toome siinkohal ära ka servi statistika (Anetti numbrid eespool): ässad 4-7, topeltvead 3-8, esimese servi õnnestumisprotsent 56-63, esimeselt servilt võidetud punktid 69%-71%. Huvitav on ka see, et kolmandas setis oli Anetti esimese servi protsent parim (68), aga ta võitis ainult 47% punktidest (esimeses setis 88%!). Ja see suur vahe tulenes ainult sellest, et kolmandas setis suutis Anett servida küll täpselt, aga mitte enam endise jõu ja efektiivsusega. Murdepallid jäid kokkuvõttes Anettil 18st 3 ja Sabalenkal 10st 5.

Sabalenka kohtub poolfinaalis Simona Halepiga (Rumeenia, 2), kes on tuntud kui mängija, kes kõige paremini oskab jõule orienteeritud tennisiste “suretada”. Eks vaatame, kas ta saab hakkama Sabalenkaga. Reedese päeva suurim draama sündis aga veerandfinaalis, kus Elina Svitolina (Ukraina, 4) alistas Petra Kvitova (Tšehhi, 7) 6:7, 7:5, 6:2. Teises setis oli Kvitova ees 5:2 ja kahes geimis oli kasutada matšpall… Svitolina kohtub poolfinaalis maailma esireketi Ashleigh Bartyga (Austraalia). Poolfinaali said ainult maailma esikümne tennisistid.

Tennisnet-FORUS
scroll to top