Homne naiste üksikmängu finaal Australian Openil on nagu kahe tundmatuga võrrand, sest Naomi Osaka (Jaapan, 4) ja Petra Kvitova (Tšehhi, 8) ei ole varem tenniseväljakul kohtunud.
Kui lähtuda kihlveokontorite panustest, siis Kvitova on kerge soosik, kuid koefitsient 1,7-1,8 ja vastasel 2,1 lähistel ei tähenda suurt midagi, need on ikkagi liiga võrdsed.
Vaatame siis natuke, mida nende mängijate kohta kirjutatakse. Sarnast on mõlemal palju, sest nii Kvitova kui ka Osaka mängivad tagajoonel agressiivselt, kuid Osaka võib-olla kasutab löögis rohkem puhast jõudu, Kvitova ka osavat suunamist. Vasakukäelisus annab Kvitovale natuke eelise, sest paremakäelistel on alati raskem harjuda, kuna neid on rohkem ja seetõttu ka mängustiil rajatud vastase paremat kätt arvestades.
Kvitova on tuntud tugevate, aga ka osavalt platseeritud servide poolest. On juba tuntud tõde, et vasakukäelise vindiga serv teise kasti tagakäe poolele võib olla tappev, kui see õnnestub. Kvitova on tugev ka tagajoone mängu varieerimise poolest ja tõrjetel terav, eriti ohtlik on ta suhteliselt nõrga teise pallingu ründamisel. Kvitova nõrgemateks külgedeks peetakse suurt lihtvigade hulka ja mitte kõige paremat liikumist, millega pikal mängijal on enamasti probleeme, ent samas pole tšehhitar Osakast oluliselt pikem (182 ja 180 sentimeetrit). Kuid on ka mainitud, et pigem kogeb Kvitova raskusi kaitsva iseloomuga tennisistide vastu, kuid Osaka nende hulka ei kuulu.
Osaka on ülitugeva löögiga mängija, kelle eeskäelöögil on palli lennu kiiruseks mõõdetud kuni 160 km/h. Kuid samas on Osaka suhteliselt edukas ka pikkade punktide mängimisel, ta ei pea kohe ründama, sest suudab hea vastupidavuse ja liikumise tõttu kannatada pikemaid pallivahetusi. Osaka puhul on aga eelmise hooaja peamine märksõna just edasiminek vaimses pooles, sest varem oli ta tuntud kui eduseisude mahamängija ja üldine pingetaluvus polnud kiita. Osaka juhendaja Sascha Bajin, kelle WTA valis mullu aasta treeneriks, seisab eelkõige mentaalse edasimineku taga. Muidu poleks Osaka oma esimest slämmiturniiri võitnud.
Kui võrrelda Kvitova ja Osaka 2018. aasta saavutusi, siis need on edetabelipunktide poolest enam-vähem võrdsed, aga Osakale kuulub suurim võit – juba mainitud US Openi tiitel. Kvitova kohta võiks öelda, et eelmisel aastal ta slämmiturniiridel lausa põrus – ainult Pariisis ja US Openil jõudis 3. ringi (esimesel juhul oli tema alistaja Anett Kontaveit), mujal ei saanud avaringist edasi.
Samas on Kvitova olnud üliedukas WTA turniiridel – kuus võitu viimase 12 kuu jooksul, neist esimene mullu veebruaris Peterburis ja viimane tänavu jaanuaris Sydneys, kust algas Kvitova 11-mänguline kaotuseta seeria. Tugevaimad võidud teenis Kvitova Madridis (Premier Mandatory tasemega võistlus) ja Dohas (Premier 5). Osaka võitis lisaks US Openile Indian Wellsi turniiri, mis samuti kuulub Premier Mandatory tasemele.
Kui me nüüd võrdleme tiitlite üldarvu, siis on siin tohutu vahe, sest Kvitova on võitnud juba 26, aga Osaka ainult 2 turniiri ehk needsamad mullused esikohad. Aga siin on muidugi oluline ka vanusevahe – Kvitova 28 ja Osaka 21. Jaapanlanna on ikkagi uus tulija ning tõenäoliselt pole oma tipptaset veel saavutanudki. Üks negatiivne fakt, mis mullu iseloomustas mõlemat: Kvitova ega Osaka ei saanud WTA finaalturniiril alagrupis ühtki võitu, seega hooaeg lõppes mõlema jaoks negatiivselt. Aga nagu Australian Open on tõestanud, pole see tõsiasi kumbagi mõjutanud.
Eelloos võiks pakkuda ka võitjat, aga pakuks ainult üht: homme tuleb kolmesetiline mäng. Küllap esimese seti kaotaja leiab teises võtme, kuidas paremini mängida ja otsustavas on siis mõlemad oma tipus – nii vähemalt loodame, et tuleb nauditav finaal. Ei usu, et kumbki võiks vaimselt ära vajuda, Kvitova on ju seni slämmiturniiride finaale võitnud 2st 2 ja Osaka 1st 1.
