Täna tähistab 65. sünnipäeva Eesti üks teenekamaid noortetreenereid Katrin Tammaru, kes on ka 1980ndatel tulnud kahekordseks Eesti meistriks üksikmängus.
Kui Katrin, neiupõlvenimega Alvin, lapsepõlves tennisega alustas, oli tal eeskujusid küllaga. Näiteks Tiiu Parmas, kes tuli NSV Liidu ja Euroopa meistriks ning võitis universiaadi. Peatselt tõusid esile ka Liidia Nurme ja Elena Lapimaa. Nende kõigiga sai Katrin ka ise medalite nimel heidelda ja kaht viimati nimetatut ka edestada.
Katrin alustas tennisega 7-aastaselt (1968) Mererajooni spordikoolis Rein Sanderi juhendamisel. See oli sama aasta, mil Parmas, aga ka Toomas Leius tulid NSV Liidu meistriks ja Eesti võitis Tallinnas üleliidulised noorte meistrivõistlused. Noorteklassis oli Katrin järjekindlalt parim. Ta võitis U14 tiitli aastal 1975, U16 tiitli 1975 ja 1976 ning U18 tiitli 1978. aastal. Kuid alates 1977. aastast võitis ta juba medaleid ka täiskasvanute meistrivõistlustel. Kõigepealt pronksi Nurme ja Parmase järel, siis hõbeda Parmase järel ja Lapimaa ees. Ja lõpuks siis aastatel 1982 ja 1983 suutis Alvin ka oma iidoleid edestada, kui tuli meistriks vastavalt Lapimaa ja Nurme ees, võites neid finaalis.
Kuna teenekate mängijate üleliiduliste võistlemiste ajad olid läbi, hakkas Alvin 1980ndate algul ka suures punaimpeeriumis Eestit esindama. Paraku siiski ei jõudnud ta medalimängus nii kaugele kui eelkäijad. Jüri Põldoja, kes oli ka teatud perioodil Alvini treener, rääkis, et tema õpilane mängis pea kõigi NSV Liidu parematega võrdselt, pidas kolmesetilisi heitlusi, aga paraku ei võitnud. Tase oli olemas, kuid viimane samm jäi astumata.
Ent Alvin-Tammaru karjäär jäi lühikeseks, ta lõpetas tennisemängimise 24-aastaselt. Põhjust meenutas ta 2023. aastal Delfi podcast’i “Matšpall” saates: “1985. aastal panin reketi Evald Kree lauale. Ütlesin, et ma enam ei jätka. Eks selleks ajaks oli sõite juba tehtud ka… Minu kolmest iidolist, kes mul ees olid, olid Tiiu Parmas ja Liidia Nurme juba lõpetanud, Elena Lapimaa veel mängis. Minu unistus saada kätte edetabeli tipp oli täitunud. Nemad olid võidetud, Liidus justkui käidud. Ei olnud ju võistlusi mööda maailma. Käisin juba Pedas (praegune Tallinna Ülikool – toim.), oli ka õige aeg.“ Kuid põhjus ei olnud ainult selles, et Alvinil polnud motivatsiooni jätkata, vaid teda segas ka tülikas kannavigastus.
Praegu on Tammaru kõigi aegade edetabelis 15 medaliga naistest 20. kohal, aga tal on viis medalit üksikmängus (2+1+2), millega ta edestab paljusid neid, kellel on medaleid rohkem. Isegi Eesti rekordinaine (50 medalit) Piret Kallas-Ilves on üksikmängus saanud neli medalit ja samuti kaks kulda. Lisaks tuleb arvestada, kui palju vähem hooaegasid Alvin-Tammaru Eesti meistrivõistlustel mängis.
“Pedat” on siin loos juba mainitud ning see tähendas, et mängijana reketi varna riputamise järel sai Alvin-Tammaru kohe alustada tööd treenerina. Aastatel 1985-1995 oli ta noortetreener Dünamos (hiljem Sini-Valge), seejärel Altiuses (1999-2010) ja viimased 16 aastat USTA-s.
Tammaru on kindlasti selles osas eriline treener, et nüüdseks üle 40 aasta on ta juhendanud ainult lapsi. Ei kujuta ette, kas Eestis ongi kunagi olnud treenerit, kes oleks nii kaua ainult laste treenimisele pühendunud. Kui tuua näiteks kas või legendaarne Evald Kree, siis tema jõudis rohkem kui 50 aasta jooksul kõike teha – juhendada lapsi, noorteklassi tippe, täiskasvanuid ja erinevaid koondisi.
Tammaru on aga jäänud truuks oma ametile. Kuna teatud vanuses, kui lapsed hakkavad juba võistlustennist mängima ja koondistesse pürgima, lähevad nad üle teiste juhendajate käe alla, võime arvata, et oma klubides on Tammaru pea kõiki tulevasi Eesti tippe treeninud. Ja andnud neile, kel on rohkem kogemusi parimate noorte juhendamisel, üle tehniliselt lihvitud mängija, keda on lihtne edasi viia.
Tänasele sünnipäevalapsele on iseloomu tõttu laste juhendamine suurepäraselt sobinud. Ta on rahulik ja heatahtlik, aga suudab väikestega hästi suhelda ja neile vajalikke asju selgitada. Siinkohal oleks ehk sobiv lõpetada lugu ühe 2019. aasta sünnipäevaõnnitlusega USTA Facebookist: “Palju õnne Katrin, kes on vaieldamatult parim ja kõige heasüdamlikum treener kogu maailmas!” Sellise õnnitluse edastas Roland Kiil, kes oli Tammaru õpilane, aga nüüd ise treener.
Eesti Tennise Liit ja Tennisnet õnnitlevad sünnipäevalast!
