Täna saab 90-aastaseks Eesti tenniseajaloo üks suurimaid naismängijaid, 1950ndate aastate ja 60ndate alguse koduse tennise valitseja ja suures NSV Liiduski medaleid kogunud Velve Tamm.
Neiupõlve nime Kaaman all tõusis Velve esile juba noorteklassis ja hakkas medaleid koguma üleliidulistel noorte meistrivõistlustelt. Ta tuli tšempioniks paarismängudes koos Malle Redeli ja Harri Kalamäega, üksikmängus jäi tema laeks hõbemedal.
Pärast abiellumist akadeemiku ja hilisema TPI (praegu TTÜ) rektori Boris Tammega, kes oli tenniseringkondades tuntud inimene ja ka ise harrastusmängija, võitis Velve uue nime all juba hulga medaleid NSV Liidu meistrivõistlustelt. Rohkem olid need hõbe- ja pronksmedalid, aga eks tase oli 1950ndate lõpus ka väga kõrge. Tamme üks edukamaid turniire oli 1958. aasta NSV Liidu sisemeistrivõistlused, kus ta tuli üksikmängus teiseks ja võitis paarismängu. Lisada tuleks 1954. aasta NSV Liidu kuni 22-aastaste meistrivõistlused Tallinnas, kus Tamm tuli kolmekordseks võitjaks.
Pärast esiklapse sündi 1958. aastal jätkas Tamm tennisega ka pärast seda. Ei saa kindlasti jätta mainimata, et Tamm aitas noil aastatel mängimise kõrvalt Eesti tennist ka treenerina, ehkki ta päriselt seda ametit pidama ei jäänud. 1961. aastal kuulus Tamm NSV Liidu võistkondlikuks meistriks tulnud Eesti koosseisu ja 1960. aastal võitis viimase medali segapaarismängus koos Toomas Leiusega.
Eesti meistrivõistlustel tuli Tamm üksikmängus medalile seitsmel korral – kulla sai aastatel 1952, 1954 ja 1956, hõbeda 1955, 1961 ja 1962, pronksi 1953. Paarismängus on tal samuti palju medaleid, kuid mainime neist ainult kuldasid – seitse nais- ja neli segapaarismängus. 1956. aastal tuli Tamm ka absoluutseks meistriks, kui võitis kõigis mänguliikides kulla.
Pisut üle 15 aasta kestnud tennisekarjäärile pani Tamm punkti pärast teise tütre sündi. Kuid sellega oli tagatud ka pere järjepidevus Eesti tennise arendamisel. Nimelt on Tamme noorem tütar Reet Hääl kuulunud aastaid Eesti Tennise Liidu juhatusse ja praegu on ETL-i asepresident.
Kahjuks on Tamme eluloos olnud ka kurb sündmus, seesama tragöödia, mis on puudutanud paljusid Eesti inimesi. Nimelt hukkus Tamme vanem tütar Katrin 1994. aastal parvlaeva Estonia katastroofis.
Velve on alati olnud väga värvikas persoon. Sedavõrd särav inimene, et antud sünnipäevaloo kirjutaja mäletab teda juba sellest ajast, kui olin 5-6-aastane poiss. Kui oli vaja välja anda Eesti tennise ajalooraamatud 90. ja 100. aasta juubeliks, oli Tamme abi hindamatu. Tal olid detailideni meeles 1950ndate aastate sündmused, näiteks ilustab raamatut “Eesti Tennis 100” Tamme jutustus, kuidas talle tehti 1957. aasta üleliiduliste sisemeistrivõistluste finaalis hoiatus passiivsuse eest. See on omamoodi peatükk NSV Liidu tennises, mille juhid otsustasid Wimbledoni turniiri põhjal, et tuleb tungida võrku. Tagajoonemäng tunnistati passiivseks ja Tamm sai hoiatuse, kuigi enda sõnul mängis ka tagajoonel ründavalt, ent liivaväljakul ju võrku tungida alati ei saa!
Samuti on tänu Tamme meenutustele täpselt kirjas, kuidas ebaõiglaselt arreteeriti ja saadeti Siberisse tema treener Guido Taft.
Tamm on olnud kõrge eani aktiivne tenniseturniiride külastaja. Kindlasti on talle südantsoojendav näha, et Eesti naiste tennis on tänu Kaia Kanepile ja Anett Kontaveidile olnud järjekindlalt maailmas pildil juba paarkümmend aastat. Ja kindlasti tunneb Tamm selles ka oma osa – tema oli üks eelkäijatest, keda järgis uus põlvkond eesotsas Tiiu Parmase, Tiiu Soome-Simsoni ja Maria Kull-Aimrega, sealt omakorda uued tipud ja nii edasi.
Eesti Tennise Liit, Eesti tennise avalikkus ja Tennisnet soovib Velve Tammele juubeli puhul õnne ja tugevat tervist!
