Kõigi aegade parim liivaväljakute tennisist Rafael Nadal (Hispaania, 2) võitis Roomas hooaja teise tiitli oma lemmikkattel ja on nüüd kindel soosik kahe nädala pärast algavatel Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlused.
Need arvud, kui palju Nadal on valitsenud Euroopa liivaturniiridel, on täiesti uskumatud ja üks tähis tuli täna juurde: nüüd on Nadal neljal turniiril võitnud kahekohalise arvu kordi: Pariisis 13, Barcelonas 12, Monte Carlos 11 ja Roomas 10. See teeb 17 hooaja (Nadal alustas võitmist 2005. aastal) jooksul 46 tiitlit, mis tähendab, et igal kevadel võidab ta keskmiselt 2,7 tiitlit neil neljal turniiril ja lisaks tuleb arvestada, et “ainult” viis esikohta on tal Madridis. Kui need tiitlid juurde panna, siis tulebki täpselt 3 (51 jagatud 17 aastaga). Tänavu on Nadalil esialgu kirjas võidud Barcelonas ja Roomas, kuid slämmiturniir veel ees.
Nadali jaoks on ka tähtis, et mõlemas finaalis alistas ta oma praeguse hetke pearivaalid – Barcelonas 2021. aastal enim ATP punkte kogunud ja Monte Carlos võidutsenud Stefanos Tsitsipase (Kreeka) ning täna Roomas maailma esireketi Novak Djokovici (Serbia), kes ei ole küll midagi võitnud, aga traditsiooniliselt ikkagi suur konkurent.
Tänases finaalis võitisid mehed geime võrdselt ja punktidega jäi peale Nadal 97:94, kuid niikuinii on tähtis vaid see, kumb võidab kaks setti. Nadali võidunumbrid olid 7:5, 1:6, 6:3. Teises setis suutis Djokovic olla agressiivsem ja tõi mängu pöörde, mis aga osutus ajutiseks. Kui esimeses setis olid murded 2:1 Nadali kasuks, siis kolmandas setis tegi võitja ainsa murde seisul 3:2, olles just eelmises geimis päästnud kaks murdepalli.
Nadal võitis äralöögid 37:28, kuid näiteks teises setis tegi ta ainult viis äralööki. Nii et mingil viisil Djokovic ikka suutis domineerida, aga maksvusele võis pääseda väsimus – serblane oli eile väljakul peaaegu viis setti (üks algas seisult 1:2) ja Nadal ainult kaks setti. Djokovici võis ehk pisut rõõmustada, et ta ei kaotanud 0:6, 2:6, 5:7 nagu eelmisel sügisel Prantsusmaa lahtiste finaalis. Serblane polnud löödud, sest ta ei jäänud mänguliselt alla.
“Mäng oli tegelikult täiesti võrdne, raske oleks tuua välja kindlat põhjust, miks Nadal oli parem. Tõsi, mängu lõpus hakkas Djokovici poolt tulema rohkem lihtvigu kui enne. Ei oska kinnitada, et see juhtus väsimusest,” möönis treener Harri Neppi. Lihtvigade arv oli lõpuks Djokovici kahjuks 37:23, aga serblane sundis Nadali palju rohkem eksima kui vastupidi, muidu ei oleks ta saanud olla nii äralöökide kui lihtvigadega miinuses.
Kui minna alguse juurde tagasi, siis küllap oleksid kõik kihlveokontorid lugenud Nadali Pariisi suurimaks favoriidiks ka ilma Rooma võiduta, aga nüüd sai hispaanlane selleks ka tegelikult, mitte ainult vanade teenete eest. Muret võivad tekitada kaotused Andrei Rublevile (Venemaa) Monte Carlos ja Alexander Zverevile (Saksamaa) Madridis, aga kuigi ennustamine on tänamatu töö, võib neid mehi pidada siiski vaid teise järgu tiitlipretendentideks.
