Rooma turniiri finaalis kohtuvad pühapäeval kaks kõige kuulsamat osavõtjat, kelle kontol on kokku 38 slämmiturniiride võitu. Maailma esireket Novak Djokovic ja Rafael Nadal (Hispaania, 3) lähevas vastamisi 57. korda, aga 2021. aastal esmakordselt.
Kõigepealt sellest, kuidas staarid finaali jõudsid. Nadal alistas pommservija Reilly Opelka (USA) 6:4, 6:4. Kõik ei läinud Nadalil algusest peale lepase reega. Seisul 2:1 oli Opelkal Nadali pallingul neli murdepalli. Isegi pärast seda, kui Nadal teenis geimpalli, oli ameeriklasel veel üks murdpall – 210-sentimeetrine mees mängis tõrjel tõesti hästi, aga see oli tema ainus “etendus” poolfinaalis. Võitnud selles geimis Nadali pallingul kuus punkti, sai ta ülejäänud tõrjegeimides kokku seitse punkti.
Nadal aga murdis kohe seisul 2:2 Opelka servi ja kuni lõpuni oli hispaanlasel rohkem võimalusi pommservi murda kui Opelkal vastupidi teha. Üks põhjus, miks ameeriklane oma põhilist relva maksma ei pannud, peitus selles, et tema esimese servi protsent oli ainult 52. Eelmistes ringides Aslan Karatševit ja Federico Delbonist alistades oli Opelka esimese servi protsent üle 60 ja ta lõi ka rohkem ässasid. Seekord Nadali vastu võitis Opelka ässad “ainult” 11:5. Aga eks seda ka ennustati, et pigem suudab Nadal servispetsialisti liivaväljakul siiski “kahjutuks teha”.
Djokovicil oli omapärane ajalugu itaallase Lorenzo Sonegoga – ainsa oamavahelise mängu serblane kaotas mullu Viini turniiri veerandfinaalis 2:6, 1:6. See võis olla tööõnnetus, sest Djokovic võib küll ühepoolselt kaotada Prantsusmaa lahtiste finaalis Nadalile, aga mitte Sonegole. Djokovic parandaski iluvea, aga kulutas taas palju energiat. Koos ennelõunase mänguga oli serblane täna väljakul umbes neli tundi ja nii ta tegi Nadali ülesande homses finaalis lihtsamaks.
Pärast avaseti 6:3 võitmist oli Djokovicil teises setis kuus murdepalli, aga Sonego juhtis ikkagi 5:4 ja teenis järgmises geimis ise kaks murdepalli, mis olid ka settpallid. Kuid Djokovic päästis settpallid ja lõpuks tegi murde seisuks 6:5. Nüüd võis arvata, et mäng on läbi, aga visa Sonego, kes oli ka veerandfinaalis Andrei Rubleviga kaotusseisus, suutis tagasi murda ja tie-break’i 0:3 kaotusseisust võita 7:5. Kuid imet ei sündinud, otsustava seti võitis ikkagi Djokovic ja mängu 6:3, 6:7, 6:2. “Pean süüdistama ainult ennast, et ei võitnud kahes setis,” ütles Djokovic. “Kuid eks ta näitas, miks jõudis siin poolfinaali. Tema mäng on kvaliteetne, ei ole kerge temast jagu saada, kui kodupublik ka toetas.”
Finaali kohta ütles Djokovic nii: “Olen mänginud siin palju tennist ja taastumiseks aega eriti ei jää. Loodan, et jalad saavad finaalis värskeks, sest muidu mul ei ole Rafa vastu šansse. Ka temal on olnud siin raskeid mänge, ehk suudan endast parima anda.”
Nüüd aga pisut Djokovic – Nadali vastasseisu statistikast. Kui minna üldisemast detailideni, siis kokku juhib Djokovic 29:27, liivaväljakutel on parem Nadal 18:7, Rooma turniiridel on hispaanlane ees 5:3 ja sealsetes finaalides 3:2. Enne homset on Nadal Roomas mänginud 11 (9 võitu ja 2 kaotust) ja Djokovic 10 (5-5) finaali. Nagu eelnevast võite välja lugeda, on Nadal Rooma finaalis kaotanud ainult Djokovicile, see juhtus aastatel 2011 ja 2014. Nadal on omavahelise finaali võitnud 2009, 2012 ja 2019.
Siiski tasub märkida, et just Rooma on paik, kus Djokovic on saanud Nadal vastu liival enim võite – 7st 3. Näiteks Pariisis on ta võitnud vaid korra. Ka Djokovici seni viimane võit Nadali üle saviliival pärineb Roomast – serblane jäi peale 2016. aasta veerandfinaalis. Siis oli Djokovicil käsil ka väga hea seeria Nadali vastu – ta võitis aastatel 2015/2016 kõik seitse mängu ja asus omavahelises vastasseisus 19:23 seisust ette 26:23.
