Rafael Nadal (Hispaania, 1) suutis viimase paari nädala ebakindluse lemmikväljakukattel selja taha jätta ja alistas Barcelona turniiri finaalis Stefanos Tsitsipase (Kreeka, 2) 6:4, 6:7, 7:5.
Just Tsitsipas oli see, kes jõudis finaali liivaväljakutel üheksa võiduga järjest settigi kaotamata. Nadal oli Monte Carlos kaotanud Andrei Rublevile (Venemaa) ja Barcelonas loovutanud kahes esimese ringis kummalegi vastasele seti. Kuid Tsitsipase vastu ta nii palju ikkagi valitses, et Nadal murdis vastase servi neli, aga kreeklane ainult kaks korda. Kaks kärbest tabas Nadal veel, ühe neist koos vastasega, sest nad suutsid sepistada 3 tunni ja 37 minutiga hooaja pikima mängu ATP turniiridel. Alles eile olid 3:25ga uue rekordi püstitanud Aslan Karatšev (Venemaa) ja maailma esireket Novak Djokovic (Serbia). Teine kärbes on see, et maailma edetabelis taastas Nadal teise positsiooni, kui möödus koroonaviirust põdevast Daniil Medvedevist (Venemaa).
Esimest setti alustas murdega Tsitsipas, kes juhtis 3:1 ja 4:2, aga Nadal lõpetas nelja järjestikuse geimivõiduga, kuigi vahepeal, seisul 4:4 oli ka Tsitsipasel kolm murdepalli. Teises setis nii palju kordus, et Tsitsipas murdis taas esimesena ja Nadal viigistas, aga hispaanlane teist murret enam ei teinud. Sett lõppes tie-break’iga, kus Tsitsipas läks 2:4 seisult ette 6:4, aga võitis geimi 8:6.
Meeletu võitlus jätkus otsustavas setis, mehed näitasid tagajoonelt klassikalisi liivatennise pallivahetusi, milles oleme harjunud, et Nadal domineerib, aga nüüd on ta leidnud kõva kivi, kes niisama alla ei anna. Tsitsipas sai esimesena matšpalli, kui Nadal jäi oma servil taha 4:5, 30:40. Aga Nadal tuli sellest välja ning seisul 5:5 see ikkagi juhtus, et neljanda murdepalli Nadal realiseeris ja siis järgmises geimis üht murdepalli ka kaitses. Mängu statistika oli üsna võrdne, aga silma torkas üks erinevus: esimeselt servilt võitis Tsitsipas 75 ja Nadal 69% punktidest, aga teiselt servilt vastavalt 41 ja 55%. Seega otsustas Nadali suur paremus teise servi tõrjumisel.
Barcelonas võitis Nadal juba 12. tiitli ja sellega tõusis Catalunya Open 20-kordse slämmivõitja paremuselt teiseks turniiriks. Esimene on muidugi Prantsusmaa lahtised 13 esikohaga ja kolmas Monte Carlo Masters 11 esikohaga. On üpris tavaline, et Nadal läheb Pariisi suurt slämmi mängima kopsaka võidupagasiga Euroopa teistelt liivaturniiridelt. Nelja liivaturniiri enne Pariisi pole Nadal kunagi võitnud ega võida ka tänavu, sest Monte Carlos ta juba kaotas. Aga kolm turniiri (Monte Carlo, Barcelona, Rooma) võitis ta viimati 2018. Eks peagi näeme, kas Nadal võidab veel midagi või pigem hoiab endast parima Pariisiks. Küll aga võime praeguse põhjal öelda, et kuna Djokovic ja Dominic Thiem (Austria) on alavormis, siis peaks Tsitsipas olema Pariisis Nadali peamine ohustaja.
Belgradi turniir lõppes selliselt, et Djokovici alistaja Karatšev (3) ikkagi finaali ei võitnud, sest ta kaotas Matteo Berrettinile (Itaalia, 2) 1:6, 6:3, 6:7. Berrettini võitis kindlalt esimese seti ja oli otsustavas murdega ees, aga visa Karatšev hoidis end mängus. Berrettini võitis oma servigeime palju kindlamalt ja tihti just see mängija murdub tie-break’is, aga seekord läks nii, et itaallane vaid tõestas oma paremust 7:0 võiduga. Punktid olid selles mängus 101:81 Berrettini kasuks, mis näitab tulemusega võrreldes suuremat ülekaalu.
Berrettini võitis neljanda ATP tiitli pärast kaheaastast vaheaega. “Pühendan selle võidu oma perele, sest nad olid esimest korda kohapeal vaatamas minu finaali. Nii et minu jaoks oli see eriline võit. Mäletan, kuidas nad lapsena viisid mind igale poole, et saaksin näha erineval tasemel tennist ja nad on selle ära teeninud, et nägid mind hästi mängimas,” ütles Berrettini. Üht fakti itaallase karjääris tahaks rõhutada: oma esimese ATP turniiri võitis ta 2018. aastal Gstaadis, kui oli poolfinaalis alistanud Jürgen Zoppi.
Erinevalt Nadalist jääb Berrettini maailma edetabelis paigale, ta on endiselt kümnes – üheksandal kohal asuvast Diego Schwartzmanist (Argentiina) kakssada punkti maas.
