USA spordikanal ESPN tõi välja parimad tennisistid, kes pole kunagi võitnud suure slämmi turniire. Sissejuhatav artikkel meestennisistidest on Tennisnetis juba ilmunud, seekord kirjutame naismängijatest.
Kui meeste seas oli Marcelo Rios ainus, kes maailma esireketina pole võitnud ühtki slämmiturniiri, siis naiste poolel on kaks sellist mängijat, kes küündisid küll tippu edetabelis aga mitte suurel slämmil. Kolmas võinuks ka olla, aga Taani tennisist Caroline Wozniacki, kes pikalt edetabelit juhtis, sai oma teise tõusuperioodi käigus slämmivõidu siiski kätte.
Jelena Jankovic (Serbia), mängis profina 2000-2017
Karjääri kõrgeim edetabelikoht: 1.
Tulemused suure slämmi turniiridel: US Openi finaal (2008), kuus korda poolfinaalis.
Parimad tulemused: 15 WTA turniirivõitu, nende hulgas neli Premier taseme võistlust.
Praegune IMG Akadeemia president Jimmy Arias meenutab, kuidas Jankovic tuli 2008. aastal pärast hooaja lõppu akadeemiasse puhkama ja treenima. “Kui ma õnnitlesin teda esireketiks saamise puhul, siis Jelena vaatas mu poole, hakkas naerma ja ütles: tean, tean, aga slämmiturniiri ma kunagi võitnud pole.”
Seega pidas Jankovic ka ise slämmivõitu olulisemaks. Ta sai 2008. aasta augustis olla ühe nädala esireket, pärast seda mängis ta US Openi finaalis, mis jäigi talle ainsaks võimaluseks ihaldatud tiitel võita. Kuid ta kaotas Serena Willamsile 4:6, 5:7. Oktoobri algul kerkis Jankovic uuesti esireketiks ja püsis seal terve hooajavälise pausi kuni 6. veebruarini 2009. Milliste tulemustega siis Jankovic endale esireketi nimetuse tagas? Hooaja lõpuks olid tal slämmiturniiridelt kirjas kaks poolfinaali ja finaal, Premier Mandatory turniiridelt finaal (Miami) ja poolfinaal ning Premier 5 turniiri võit (Italian Open) ja Kremlin Cupi võit, mis tollal oli sama kaaluga kui praegune Premier-turniir. Kui nii võtta, siis praegusel maailma esireketil Ashleigh Bartyl polegi oluliselt paremad tulemused, aga tal on Roland Garrosi võit.
Jankovici tunti kui võrdselt head mängijat kõigil väljakukatetel. Wimbledoni murul tal küll häid tulemusi pole (1/8 finaalist kaugemale pole jõudnud), kuid Birminghamis on ta kolm korda jõudnud finaali ja neist korra võitnud. Samuti on Jankovicil Wimbledonist ainus slämmivõit, aga seda segapaarismängus koos Jamie Murrayga. Paaril korral on probleeme tekitanud Jankovici närvilisus. Näiteks juhtis ta 2006 US Openil Justine Henini vastu 6:4, 4:2, kui läks oma geimpallil kohtunikuga ägedalt vaidlema. Jankovic kaotas selle geimi ja pärast ei võitnud enam ühtki. Reeglina tippmängijad sellisel viisil kokku ei vaju…
Plussid: Jankovici firmamärk oli tagakäelöök piki joont. Ta oli alati heas sportlikus vormis, suutis hästi liikuda ja mängis silmapaistvalt ka kaitses.
Miinused: Esmajoonese ebakindel serv. Tihti oli Jankovici kaotuse juures määrav just servi ebaõnnestumine. Teine miinus oli juba ülal kaudselt mainitud: pingelistes olukordades ta ei suutnud end alati kokku võtta.
Dinara Safina (Venemaa), 2000-2011
Karjääri kõrgeim edetabelikoht: 1.
Tulemused suure slämmi turniiridel: Prantsusmaa lahtiste finalist 2008 ja 2009, Australian Openi finalist 2009, teistel slämmidel poolfinaalis.
Parimad tulemused: 12 WTA turniirivõitu, nende seas viis Premier-turniiri, 2008. aasta olümpiahõbe.
Dinara Safina ja Marat Safin on ainsad õde ja vend, kes on mõlemad juhtinud maailma tennise edetabelit. Dinara ei kuulunud aga kuni 2008. aastani isegi esikümnesse. “Kuna olin suures tenniseperes väike õde, siis mul polnud kerge. Panin endale ise pinged peale ja võib-olla seepärast võttis mu areng kaua aega,” meenutas Safina.
Maailma esireketiks kerkis Safina nädal enne 23. sünnipäeva 2009. aasta aprillis. Ta juhtis rankingut 25 nädalat ja siis veidi hiljem veel ühe nädala – kõik 2009. aastal. Ilmselt oli 2009 mai Safina tennise absoluutne tipp, kui ta võitis järjest Rooma ja Madridi turniiri ning kohe pärast seda mängis Pariisis oma karjääri kolmanda slämmifinaali. Aga ta kaotas 4:6, 2:6 Svetlana Kuznetsovale, keda ta Rooma finaalis oli 6:3, 6:2 võitnud. Kuigi karjääri kiire lõpu suhtes (napilt pärast 25. sünnipäeva) sai otsustavaks seljavigastus, algas Safina langus just paljudest kaotatud finaalidest, nutma oli teda pannud ka allajäämine Jelena Dementjevale Pekingi olümpia kullamatšis.
Safina oli pikk (185 cm) ja võimsa kehaehitusega mängija. “Oma pikkuse, jõu, sihikindluse ja muljetavaldavate tagajoonelöökidega võinuks temast saada superstaar, aga kõige olulisemates mängudes ta ei suutnud oma tööd lõpule viia,” iseloomustas Safinat ESPN-i ajakirjanik D’Arcy Maine.
Plussid: Safina lõi tagajoonelt mõlemalt poolt nii kõvasti nagu raiuks palle maasse. Oma eeskätt kasutas ta sealjuures efektiivselt, suutes vajadusel lüüa ka krossi või lõiget. Lisaks oli Safinal võimas serv.
Miinused: Suurim puudujääk oli siiski kehvad närvid. Kuigi võib mainida ka seda, et olles hea paarismängija, jäi ta reaktsioon ja liikumine võrgus mõnikord aeglaseks. Ka serv ei töötanud hästi kogu aeg.
Jelena Dementjeva (Venemaa), 1998-2010
Karjääri kõrgeim edetabelikoht: 3.
Tulemused suure slämmi turniiridel: Prantsusmaa lahtiste ja US Openi finaali aastal 2004, lisaks seitse poolfinaali.
Parimad tulemused: Olümpiakuld 2008 ja -hõbe 2000, kolm WTA Premier turniirivõitu.
Kaasmaalanna Dinara Safina kombel lõpetas ka Jelena Dementjeva karjääri üsna vara, pisut pärast 29. sünnipäeva. Slämmiturniir jäi võitmata temalgi, esireketiks ta ei tõusnud, kuid tema karjääri ilmestab 2008. aasta olümpiakuld, kui ta finaalis alistas just Safina. “Dementjeva oli tugev, aga samal ajal kiire,” iseloomustas venelannat Patrick McEnroe. “Võimas tagajoonemäng ja head füüsilised omadused tegid temast ühe ohtlikema vastase tuuril. Parema servi korral võinuks ta jõuda veel kõrgemale.”
Dementjeva kuulus sellesse Venemaa andekate naistennisistide põlvkonda, kes tõusid esile 21. sajandi algaastatel. Venelannade läbi aegade parim aasta oli 2004, kui slämmi võitsid Anastassia Mõskina, Maria Šarapova ja Svetlana Kuznetsova. Aga ometi oli Dementjeva ainus venelanna, kes 2004 mängis kahe slämmiturniiri finaalis. Kuid ta kaotas nii Mõskinale kui ka Kuznetsovale kahes setis.
Muidu nii stabiilse mängijana tuntud Dementjeva langes 2007. aastal pisut üllatuslikult maailma esikümnest välja. Aga järgmine hooaeg oli tal karjääri parim, sest ta ise pidas olümpiavõitu slämmivõidust olulisemaks. Venemaal on see paljude tennisistide jaoks nii. Samal perioodil mängis ta ka kolme slämmiturniiri poolfinaalis ja kerkis 2009. aasta aprillis oma karjääri kõrgeimale edetabelikohale (3.). Pärast seda tal motivatsiooni enam polnud ja juba 2010. aasta algul kuulutas Dementjeva, et hooaeg jääb talle viimaseks, kuigi taseme poolest ta võinuks mängida veel mitu aastat – jõudis ta ju ka 2010 WTA finaalturniirile välja.
Plussid: Dementjeva jooksu pealt eeskäsi oli ületamatu ning seda täiendas stabiilne tagakäsi. Kuigi ta ei armastanud võrku tungida, oli venelanna ikkagi üsna edukas ka Wimbledonis (2008-2009 kaks poolfinaali).
Miinused: Ilmselgelt nõrgim külg oli Dementjeva palling. 2004. aasta Prantsusmaa lahtiste finaalis Mõskina vastu tegi ta kümme topeltviga. Aga olümpiavõit tuli just tänu sellele, et Pekingi finaalis suutis ta ootustele vastupidiselt lüüa esimest servi sisse 70%.
Agnieszka Radwanska (Poola), 2005-2018
Karjääri kõrgeim edetabelikoht: 2.
Tulemused suure slämmi turniiridel: Wimbledoni finaal (2012), kaks Australian Openi poolfinaali.
Parimad tulemused: 20 WTA turniirivõitu, selle hulgas WTA tuuri finaali võit aastal 2015.
Poolatari panust maailma tennisesse ei saa kuidagi alahinnata. Sky TV kommentaator Anabel Croft on öelnud Radwanska kohta: “Tal on erakordne anne ja briljantne mängu mõistmine. Te võite alati õppida sellest, kuidas ta väljakul oma vastaseid jooksutab. Mina igatahes nautisin tema kassi-hiire mängu.”
Radwanska oli stabiilsuse musternäide, aga suurim võit slämmiturniiri näol jäi tal tavaliselt saavutamata just tänu sellele, et paljude konkurentide parim mäng oli Radwanska omast parem. “Tal ei olnud rohtu kõvade lööjate vastu, kui neil kõik välja tuli. Aga ta oli väljakul geenius,” ütles USA Tenniseliidu endine president Katrina Adams.
Maailma teiseks reketiks tõusis Radwanska kohe pärast Wimbledoni finaali, kus ta kaotas tol hetkel supervormis olnud Serena Williamsile 1:6, 7:5, 2:6. Kui arvestada, et Williams tegi samadel väljakutel kuu aega hiljem Londoni olümpial totaalse hävitustöö (finaal Šarapovaga 6:0, 6:1), oli Radwanska üks setivõit väga hea saavutus. Poolatari võimalus ei jäänud igatahes närvide taha.
Plussid: Radwanska firmamärk oli löök poolpõrkest, põlved alla lastuna. Õigest kehaasendist väljas olles lõi poolatar märkimisväärselt hästi ja see tuli eriti kasuks kaitsemängus. Tagajoonemäng õnnestus Radwanskal uskumatu kergusega ja tal olid väga head taktikalised oskused.
Miinused: Neid pole Radwanska puhul raske välja tuua: võimsa löögi puudumine ja väheefektiivne serv.
Mary Joe Fernandez (USA), 1986-2000
Karjääri kõrgeim edetabelikoht: 4.
Tulemused suure slämmi turniiridel: Australian Openi finaalid (1990, 1992), Roland Garrosi finaal (1993), veel kolm poolfinaali.
Parimad tulemused: WTA finaalturniiri võitja 1996, olümpiapronks 1992.
Mary Joe Fernandez püsis aastaid maailma naiste edetabeli esikuuikus ja oli parimal nädalal neljas, aga võitis 15 hooaja jooksul ainult 7 turniiri. See näitabki fakti, et hea mängija jäi lihtsalt “oma ajale jalgu” – tal tuli konkureerida paljukordsete slämmivõitjate Martina Navratilova ja Steffi Grafiga ning oma parimatel aastatel (1990-1993) eelkõige Monica Selesiga, kes just siis esile kerkis.
Grafi vastu jäi Fernandezi seis 0:17. Kui 1993. aastal Roland Garrosis tegi Fernendez imet ja võitis veerandfinaalis Gabriela Sabatini 1:6, 1:5 kaotusseisult ning poolfinaalis liivaväljakute spetsialisti Arantxa Sanchez-Vicario, tuli tal finaalis jälle tunnistada Grafi paremust 6:4, 2:6, 4:6. Seekord suutis Fernandez vähemalt võrdse lahingu anda.
Kuna noorteklassis oli Fernandez üliandekas, siis talle ennustati umbes sarnast karjääri Chris Evertiga, kes oli samuti tagajoonemängija ja eelkõige edukas aeglasema põrkega väljakutel. Ent Evert sai hakkama, sest 1970ndatel ja 80ndate algul oli reketite kvaliteet madalam (70ndatel veel puureketid) ja palli löödi nõrgemini. Aga Fernandezi mäng jäi Grafi ja Selesi jaoks liiga pehmeks.
Plussid: Fernandez oli harukordne meister kaitsemängus ja tagajoonelöökidel peaaegu eksimatu. Kõige efektiivsem oli Fernandezi tagakäelöök piki joont. Samuti võib esile tõsta head enesekontrolli ja oskust võtta ennast raskes seisus kokku.
Miinused: Kuigi Fernandez oli liikuv mängija, jäi tal puudu kiiruslikest omadustest. Stabiilsus ei suutnud alati korvata vähest võimsust ja ka tema servi tõrjusid vastased üsna edukalt.
