Tenniserahvas on ootusärevil, sest kohe-kohe on algamas Fed Cupi turniir Tallinki Tennisekeskuses. Panime kokku ülevaate Fed Cupi ajaloost ja sealhulgas ka Eesti esitustest aegade jooksul.
Fed Cup on maailma suurim iga-aastane naiste rahvusvaheline võistkondlik turniir. Fed Cup loodi 1963. aastal, et tähistada Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni (ITF) 50. aastapäeva, kuid selle ürituse juured viivad tagasi juba 1919. aastasse, kui Hazel Hotchkiss Wightman tuli välja ideega pidada naiskondade vaheline turniir. See mõte aga alguses väga suurt toetust ei leidnud ning selle asemel otsustas Wightman korraldada tol hetkel kõige tugevamate tenniseriikide, Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia vahelise võistluse.
Alles 1962. aastal suutis Mary Hardwick Hare ITF-i veenda, et rahva toetus sellise ürituse toimumiseks on märkimisväärne, ning sellega oli ajalugu tehtud – võistkondlik turniir, mida mängitakse iga aasta jooksul erinevatel väljakutel. 40 aastat oli kulunud selleks, et teha teoks Wightmani idee nii-öelda ‘’naiste Davis Cupist’’.
Kõige esimesel Fed Cupil, mis toimus Queen’s Clubis, Londonis, osales 16 riiki. Siis auhinnatasusid ei olnud ning mängijad pidid ise oma kulud katma. Siiski oli osalejate seas kohe algusest peale maailma tippmängijaid – nimelt olid esimeses finaalis vastamisi Austraalia ja Ameerika Ühendriigid, kus oma riike esindasid suure slämmi turniiride tšempionid Darlene Hard, Billie Jean King, Margaret Court ja Lesley Turner. Võitjateks tulid ameeriklased, kes on juba algusest peale domineerinud, sest on võitnud rekordiliselt 17 tiitlit.
Austraallased aga hoiavad seitsme tiitlivõiduga kõigi aegade edetabelis teist kohta. Viimaste aastakümnetega on need riigid oma juhtpositsiooni loovutanud. Näiteks sellel sajandil on USA tiitli võitnud vaid kahel korral ja Austraalia mitte kordagi. Austraalia viimane karikavõit pärineb koguni 1974. aastast! Kuid eelmisel hooajal jõudis Austraalia üle pika aja finaali, kus kaotas Prantsusmaale.
Edukuselt kolmas on Tšehhimaa 6 esikohaga. Kuigi siinkohal oleks paslik öelda, et N. Liidu mõjusfääri kuulunud Tšehhoslovakkia (Tšehhimaa ja Slovakkia eelkäija) oli edukas viiel puhul. Kui siia veel lisada Slovakkia võit 2002. aastal, võib teatava reservatsiooniga öelda, et tegelikult on hoopis tšehhid ja slovakid tiitlite edetabelis teisel positsioonil. Samas pole siiski tegemist päris ühe ja sama riigiga, seega on tõdemus tinglik. Hispaania arvel on viis, Itaalial ja Venemaal neli, Prantsusmaal kolm esikohta.
Esimeste sponsorite, Colgate’i ja NEC tulekuga suurenes osalejate arv ja turniiri populaarsus märgatavalt. 1994. aastaks oli osalejariike juba 73 ning alates sellest ajast peab korraldajariik omama spetsiaalset tennisekompleksi, mida peetakse oluliseks Fed Cupi pärandi puhul. Lisaks võimalusele korraldada tenniseüritust maailma tippmängijatega, võtsid korraldajariigid seda ka kui kohaliku tennisetaseme arendamist.
Osalejariikide arvu tõus viis 1992. aastal regionaalse kvalifikatsiooniturniiri arendamiseni. 1995. aastal lühendati turniiri nime Federation Cupist tänapäeval suupäraseks saanud Fed Cupiks. Samal aastal kinnitati ka uus home-and-away formaat, mis oli inspireeritud suures osas Davis Cupist ja sellise turniirikorralduse edust, kus võimaldati osalejatel mängida oma koduriigis. Praegune formaat sai kinnituse 2005. aastal, kus Maailmaliiga mõlemas grupis on vastavalt kaheksa osalejariiki. Esimeses grupis selgub ka tiitlivõitja. Ülejäänud riigid on jagatud kolme regionaalsesse piirkonda olenevalt nende asukohast. 2009.-2011. aastal kuulus Eesti naiskond Maailmaliiga teise gruppi, kuid praegu mängib Eesti Euro-Aafrika tsooni I grupis.
2013. aastal tähistas Fed Cup oma 50. aastapäeva ning turniiri edu on selgelt näha ka sellest, et maailma Top 20 mängijad esindavad suures osas jätkuvalt oma riike. Varasemalt on tiitlivõitjate hulka kuulunud legendid Billie Jean King, Margaret Court, Chris Evert, Martina Navratilova, Steffi Graf ja Martina Hingis. Hiljuti on Fed Cupi võitnud Venus ja Serena Williams, Kim Clijsters, Justine Henin, Svetlana Kuznetsova, Francesca Schiavone ja Petra Kvitova.
Kõige rohkem on Fed Cupil osalenud Prantsusmaa, lausa 51. korral. Ameerika Ühendriigid on oma esituse teinud 50. ja Itaalia 49. korral. Huvitav on ka see, et kõige noorem osaleja on olnud kreeklanna Denise Panagopoulou, kes oli mängides kõigest 12 aasta ja 360 päeva vanune. Praeguseks on loodud reegel, et mängijad peavad olema vähemalt 14 aasta vanused. Siiani kõige vanemaks tennisistiks on aga Bermudalt pärit Gill Butterfield, kes oli mängimise hetkel 52 aasta ja 162 päeva vanune.
Eesti on Fed Cupil mänginud alates 1992. aastast. Kõige edukam on olnud Maret Ani, kellel on kirjas 43 võitu. Eriti hästi on Ani mänginud just paarismängu, kus ta on võitnud 23 korral. Üksikmängus on kõige rohkem võite kirja saanud Kaia Kanepi, nimelt 28. Siiani on Eesti jaoks olnud parim 2009. aasta, kus meie naiskond suutis tulla Euro-Aafrika I grupist läbi ning võita Maailmaliiga II grupi play-offis Iisraeli. 2010. aastal mängis Eesti samuti edukalt, kui võitis Maailmaliiga II grupis Argentiinat ning jõudis Maailmaliiga I grupi play-offi, kuid kaotas seal 2:3 Belgiale.
Pärast 2010. aasta kaotust ei ole Eestil küll enam kahjuks nii hästi läinud. 2011. aastal Maailmaliiga II grupis mängides kaotati play-offis Valgevenele ning langeti tagasi Euro-Aafrika I gruppi. Vahepeal on Eesti mänginud ka III grupis, kuid praeguseks on jõutud tagasi I gruppi. Pärast seda on Eesti kolmel korral (2017, 2018 ja tänavu) olnud I grupi turniiri korraldaja.
Sel aastal kohtub Eesti B-alagrupis Itaalia, Austria ja Kreekaga, A-grupis mängivad omavahel Ukraina, Horvaatia ja Bulgaaria. Veel kuulub Euro-Aafrika tsooni I gruppi kuus naiskonda, kes oma turniiri peavad Luksemburgis. Eestit esindavad varasema Fed Cupi kogemusega mängijad – meie esireket Anett Kontaveit (WTA 22), Elena Malõgina (WTA 553), Katriin Saar (WTA 941), Saara Orav ja Valeria Gorlatš.
Soovime meie mängijatele edu ja hoiame pöialt!
Loo autor on Nell Natali Kivi
