Tennisnet avaldab alljärgnevalt teise katkendi varsti ilmuvast Frank Giampaolo betsellerist “TENNISEVANEMATE KÄSIRAAMAT”.
KUULAMINE
“Kuulamine on kommunikatsiooni puuduv lüli.”
Võime kuulata on veel üks olulisi tennisevanemate oskusi. Tennisevanema huvides on luua positiivne, toetav ja kommunikatiivne keskkond, et säilitada eluterved vanemate / laste / treenerite suhted. Selle punkti illustreerimiseks olen lisanud kirja, mille üks teismelise tüdruk kirjutas oma isale.
Kallis isa,
See, mida ma ütlema hakkan, on minu jaoks väga raske. See on nii raske, et ma ei suuda sulle silma vaadata. Ma arvan, et ma kardan.
Võib-olla on nii parem.Võib olla Sa kuuled oma silmadega, sest muidu ei ole sa mind kuulanud. Võibolla Sa lihtsalt tahad näha seda, mida Sa näha tahad. Sa näed minus tšempionit, kelleks sa mind sunnid olema
Isa, kas sa kuulad?I
Ma tean, et sa tahad mulle parimat. Ma tean, et Sa usud, et kõik sõnumid, mida sa saadad, muudavad mind paremaks mängijaks. Isa, suhtlemine pole mitte ainult sõnumite saatmine,vaid ka nende vastuvõtmine.
Vaata mu nägu, seal puudub rõõm. Ma olen kogu aeg vihane. Ma mängin nädala pärast turniiril, ja siis jälle nädala pärast turniiril. Ma olen kurb. Ei, ma olen õnnetu. Kuidas Sa seda ei näe? Kas sa tõesti ei märka seda? Ma ütlen, et ma vihkan võistlusi. Ma protesteerin igal treeningul ja Sina sunnid mind veelgi kõvemini pingutama. Sa nõuad: “Ole kõvem Sasha, pead eesmärgiks võtma täiuslikkuse!” Hea küll, ma ei ole täiuslik. Ma tahan olla normaalne.
Ma olen surutud ja segaduses ja tunnen, et see elu on sinu elu, mitte minu! Ma armastan sind. Ma ei taha sulle haiget teha. Mul on kahju. Palun andesta mulle, aga ma arvan, et ma ei taha enam tennist mängida.
Isa, kas sa kuulad?
Armastusega, Sasha
Selle kirja saamine oliSasha isa Stanile kohutav löök. Kuna Sasha ja Stan olid minu kliendid, tuliStan selle dramaatilise kirjaga minu juurde. Ta tahtis teada, et kas ta ei peaks lihtsalt tagasi tõmbuma? Ta ei suutnud uskuda, et tema tütar tahtis loobuda tennisest pärast saavutatud edu ja sporti investeeritud aega.
Kas teie lapse õrn surumine tema karjääriarengu keerulises etapis on õige asi, mida teha? Muidugi on! Pole ühtki tšempionit, kellel ei olnud vanemaid või siisau toriteetset eeskuju, kes oleks lapse jätnud oma mugavustsooni või kandnud neid hetkedel, mil lapsed ise ei suutnud edasi minna.
Ma palusin, et Stan küsiks Sashalt sellise küsimuse: “Kas oleks okei, kui ta võtaks ühe kuu pikkuse puhkuse?” Siis võta ta reketid ja peida ära. Ära isegi maini talle sõna tennis. Kui ta ise ei võta seda teemat kordagi üles, siis on ta valmis.See tähendab, et teil on normaalne, terve laps. Minge puhkustele, nautige nädalavahetusi ja aega oma perega.
Kui aga mäng hakkab teda tagasi enda poole tõmbama, siis hakkab ta seda tegema õigetel põhjustel. See on valikute küsimus. Andes talle veidi aega, et näha ennast tavalise teismelisena videomänge mängimas, oma sõpradega mõttetuid tekstisõnumeid vahetamas ja igal nädalavahetusel ühe ja sama kaubanduskeskuse juures olema, siis saab ta aru, et ei ole millestki erilisest ilma jäänud. Ta peab ise veenduma, et rohi ei ole alati rohelisem seal kus meid pole. Ta on suurepärane laps. Ta on tark. Usaldage mind, mängime selle näidendi läbi.
Kümnendaks tennisevabaks päevaks oli tal surmigav. Ta läks oma vanemate tuppa ja küsis, kas nad võiksid homme palli lööma minna – uue eesmärgiga. Vanemad olid nõus. Sasha puhkes nutma. Järgmisel kuul tuli ta kahekordseks riigi meistriks.
