Prantsusmaa endine tennisist Marion Bartoli, kes suurüllatusena võitis 2013. aastal Wimbledoni turniiri, ütles Twitteris, et nädala pärast algav US Open pole mingi slämmiturniir, kui sellelt puudub nii palju staare.
Bartoli leidis, et slämmiturniiriks ei saa nimetada võistlust, kus meeste 32 parema seast puudub 20 mängijat. Paraku on selline väide kaugel tõest. Kui võtta aluseks eile alanud Cincinnati turniiri koosseis, siis peaksid kõik seal osalevad mehed kaasa tegema ka US Openil ning ainuüksi meeste TOP20 seast on New Yorgis (Cincinnati turniiri toimumispaik) kohal 15 mängijat. Pigem jääb naiste US Open nõrgemaks, sest kaasa ei tee esikümnest kuus tennisisti.
Igatahes mitmed meestennisistid juba tögasid Bartolit. Kanadalane Felix Auger-Aliassime kirjutas Twitteris: “Ma ei teadnudki, et 20 meest TOP32 seast puudub.” Prantslane Benoit Paire, aga kirjutas lihtsalt: “Marion, Marion, Marion,” ja lisas kolm emoji’t, mis väljendasid kurbust ja arusaamatust.
Ilmselt leiame ajaloost mitmeid slämmiturniire, mille koosseis oli nõrgem ja seda isegi profiajastul (on selge, et tennise algaastatel enne I maailmasõda ei mänginud kunagi kaasa kõik paremad). Näiteks 1973. aasta Wimbledoni, mille finaalis võitis tšehh Jan Kodeš NSV Liidu tollast esireketit Aleksander Metrevelit, boikoteeris ligi 40 meest TOP50 seast. Samuti olid kuni 1980ndate aastate keskpaigani tavapärasest madalama tasemega Australian Openi turniirid. Näiteks ei võtnud 1970ndate ja 80ndate tippmehed Jimmy Connors, Björn Borg ja John McEnroe osa enamikest Australian Openitest.
