Kolmapäevane päev Pärnus Paf Openil kulmineerus ülipõneva lahinguga Mark Lajali ja soomlase Patrik Niklas-Salmineni vahel. Enne seda tegid sotid selgeks Kenneth Raisma ja Oliver Ojakäär.
Kuigi Mark Lajali kohtumine oli peale Raisma-Ojakääru mängu, siis suuremat tähelepanu väärib kindlasti hilisem vastasseis. Võib julgelt väita, et juunioride maailma edetabelis 13. kohta hoidva Lajali ja turniiril esimest asetust omava Patrik Niklas-Salmineni (ATP 561.) mäng oleks võinud vabalt ka turniiri finaal olla, sest mõlemad näitasid korraliku taset.
Üks võtmesõnu selles mängus oli serv. Statistika kinnitab seda. Soomlane lõi 20 ässa, eestlane 11. Esimeselt servilt võitis neist esimene 83% punktidest, teine 82%. Teiselt servilt võitsid mõlemad üle poolte punktidest, vastavalt 54% ja 63%. Mängu jooksul oli Lajalil kasutada 8, Niklas-Salminenil ainult 2 murdepalli, millest mõlemad realiseerisid ühe. Niklas-Salminenile tõi see avasetis võidu 6:4, Lajalile teises tulemusega 6:3. Otsustavas setis, mis läks kiiresse lõppmängu, kaotas meie mees enne seda 12 geimi jooksul oma servilt ainult neli punkti ja vastane seitse.
Kiires lõppmängus suudeti 32 punkti peale minimurdeid teha vaid kolm! Neist kaks tehti kohe kiire lõppmängu alguses, mistõttu need polnud veel nii määrava tähtsusega. Seisul 15:15 sai Niklas-Slaminen teise minimurde mitte pika punkti mängimisest, vaid Lajali topeltveast (kokku tegi ta neid mängu peale 5, soomlane 2). Arvestades aga kui hästi Lajal mängis ei saa talle midagi ette heita. Õli tulle valas muidugi mängu viimane punkt, kui soomlase esimene palling oli ilmselgelt viga, ent pukikohtunik luges selle ässaks. Aga teha polnud enam midagi… Dramaatiline kiire lõppmäng Niklas-Salminenile 17:15 (!). Kiire lõppmängu vältel omas Lajal kokku viite matšpalli. Niklas-Salminen vormistas võidu kuuendalt matšpallilt.
Mängupilt näitas, et vähegi pikemad pallivahetused langesid pigem Lajali kasuks, kuid just kiires lõppmängus suutis ka soomlane paremini neis vastu pidada, kuigi jäi kohati passiivseks. Üldjoontes võib öelda, et eelkõige tänu servile võit tuli, sest tagajoonemängus oli Lajal parem ja palju aktiivsem. Lihtvigade statistikat küll pole, kuid neid ei tehtud väga palju. Kokkuvõttes tuleb veel kord tõdeda, et kohtumine oli igati finaalivääriline, kuigi tegemist oli alles avaringiga. Lajali mängukvaliteet Eestis mängitud turniiridest jättis kindlasti parima mulje. Lajalile pole turniir veel läbi, sest tal seisab ees veel paarismängu veerandfinaal.
Eestlaste omavahelises kohtumises sõltus palju sellest, kas Ojakäärul õnnestus esimene serv või mitte, Seda fakti tõendas korralik 1.servilt võidetud punktide protsent – 75%. See andis talle vajaliku initsiatiivi ja võimaluse tugeva eeskäega pallivahetust dikteerida. Sama kehtis paljuski ka Raisma (ATP 914.) puhul, kellel 1.servilt võidetud punktide näitaja oli veelgi kõrgem – 86%. Kui punkt jäi teise servi peale, siis oli Ojakäär haavatavam, vaatamata sellele, et mängu edenedes olukord veidi paranes (2.servilt võidetud punktid 33%, sama näitaja Raismal pea samasugune – 36%). Esimese seti lõppfaasis oli Raisma kindlam, tehes vähem vigu, mis kulmineerus otsustava servimurdega seisul 6:5. Sett talle 7:5.
Teises setis piisas Raismal samuti ühest servimurdest (seisul 3:2), et see võita 6:3. 16-aastase tartlase Ojakääru esitusega võib ka suures plaanis rahule jääda, mänginuks ta mõnedel ründelöökidel veidi turvalisemalt, võinuks mäng veelgi tasavägisemaks kujuneda ja Raismale sellega rohkem probleeme valmistada. Settide lõppfaasis mängis Raisma ka veidi teravamalt võrreldes enamus ajast, kui ta oli pigem kontramängule taktika rajanud. Eks suurem mängukogemus andis siin samuti tunda.
Seega jätkavad üksikmängus 16 tugevama hulgas kaks Eesti tennisisti, lisaks Raismale ka enne võidu noppinud Vladimir Ivanov.
Turniiritabeli leiad siit.
