Täna saab 31-aastaseks Eesti 21. sajandi kõige edukam meestennisist Jürgen Zopp. Palju õnne, Jürgen, ka Tennisneti poolt!
Elektroonilise edetabeli ajastul on Jürgen Zopp oma 71. kohaga (2012 september) üldse meie edukaim meesmängija ja kümne koha võrra eespool Andres Võsandist. Paraku me ei tea, kui kõrgel võinuks olla Toomas Leius, kui selline edetabel eksisteerinuks 1960ndatel aastatel. Seetõttu ei saa me pelgalt edetabelikoha põhjal nimetada Zoppi Eesti kõigi aegade parimaks.
Eesti meistriks tuli Zopp esmakordselt juba 17-aastaselt (2005). Tollal kerkis korraga esile noorte mängijate plejaad, kellest esialgu oli vähemalt maailma noorte edetabelis eespool Jaak Põldma. Põldmaga pidas Zopp ka mitu pingelist duelli Eesti meistrivõistluste finaalis, kord jäi peale üks, kord teine. Kokku jäi Zoppi arvele üksikmängus neli Eesti meistritiitlit (2005, 2006, 2009, 2010), alates 2012. aastast ta enam kodusel tšempionaadil ei osalenud, sest rahvusvahelised turniirid olid siis juba prioriteet.
Profiturniiride võitmist alustas Zopp 2008. aasta suvel Vierumäkis, kus sai esikoha ITF Futures võistlusel. Kokku on Zoppil 14 ITF-i turniirivõitu, ent alates 2011. aasta hooajast hakkas Zopp tänu oma kõrgemale edetabelikohale juba regulaarselt mängima Challenger-turniiridel. Seal jõudis ta algul mitu korda poolfinaali, siis 2011. aasta sügisel juba kaks korda finaali, kuni 2012. aasta talvel sai Zopp Kaasanis oma esimese Challenger-turniiri võidu.
2012 oligi Zoppi parim ja võib-olla samal ajal ka õnnetuim aasta. Kohe selgitame. Saanud esmakordselt võidu slämmiturniiri põhitabelis (alistas US Openil maailma 33. reketi Denis Istomini), hakkas kohe pärast seda Jürgenit vaevama seljavigastus. Ta ise on öelnud, et kuni 2012. aasta sügiseni oli tema karjäär täiesti vigastustevaba, aga nüüd tuli hoop kõige halvemal ajal, kui just oli alanud tõus.
Zopp naasis 2013. aasta kevadel, aga maailma teisest sajast kõrgemale enam pikka aega ei saanud. Vaatamata madalseisule saavutas Zopp 2014. aastal Helsingis võib-olla oma parima turniirivõidu, kui ta alistas avaringis Soome esireketi ja omaaegse TOP15 mängija Jarkko Niemineni (tollal ATP 62) ning finaalis Iisraeli tennisisti Dudi Sela, kes oli siis maailma 111. reket, aga esisajasse kuulunud mitu hooaega.
Karjääri kõige halvem hetk jõudis Zoppil kätte 2017. aasta suvel, kui ta langes ATP edetabelis 500. kohale. Ent just nüüd algas tõus, milles on oma roll ka treener Kim Tiilikainenil. Nimetame veel, et varasema profikarjääri ajal olid Zoppi treenerid Pasi Virtanen ja Märten Tamla. Zopp võitis järjest neli turniiri – kolm ITF-i ja ühe Challengeri Alphenis, mis on Zoppi kolmas ja seni viimane Challenger-turniiri võit. Kusjuures edutee algas Pärnus Estonian Openil, mille ta oli varem võitnud ka aastatel 2009-2011, kui turniir Merko Openi nime kandis.
2018. aastal saavutas Zopp oma seni suurima edu suure slämmi turniiril, kui jõudis Roland Garrosil 3. ringi ehk sama kaugele kui Võsand oma parimal turniiril. Avaringis alistas Zopp 1:2 kaotusseisust maailma 14. reketi Jack Socki (USA) ja teises ringis Ruben Bemelmansi (Belgia) 0:2 kaotusseisust. Õnne oli seekord ka, sest Zopp pääses põhiturniirile lucky loser’ina.
Sarnast võitu kordas Zopp kaks kuud hiljem Gstaadis, kui alistas 1/8 finaalis maailma 14. reketi Fabio Fognini (Itaalia). Huvitav kokkusattumus, et mõlemad alistatud olid edetabelis 14. kohal, seda muidugi eri aegadel. Gstaadi poolfinaal on ühtlasi Zoppi parim saavutus ATP turniiril. Pärast seda naasis Zopp maailma esisajasse (96.), ent kahjuks mitte kauaks. Peagi läksid maha Alpheni Challengeri võidupunktid ning aasta lõpuks langes Jürgen 135. kohale.
Soovime Jürgenile edu, et ta praeguselt 159. kohalt peatselt taas esisajasse tõuseks ning Eesti tennisele ja kõigile pöidlahoidjaile veel ilusaid võite kingiks!
