Lisaks Anastasija Sevastovale, keda samuti hiljuti tutvustasime, astub sel nädalal algaval Merko Cupil Läti eest võistlustulle ka 23-aastane Jelena Ostapenko. Tegemist on 2017. aasta Prantsuse lahtiste võitjaga, kes praegu asub WTA edetabelis 41. real, kuid on olnud lausa maailma 5. reket.
Jelena Ostapenko sündis Riias endise jalgpalluri Jevgēnijs Ostapenko ja Jelena Jakovleva perre, seega oli lätlannal seos spordiga kohe olemas. Tema isa, kes mängis profitasemel jalgpalli Ukrainas, küll selle aasta alguses kahjuks siit ilmast lahkus. Ostapenko puutus tennisega esimest korda kokku 5-aastaselt ning kuigi ta tegeles ka tantsimisega, otsustas ta 12-aastaselt siiski tennisele keskenduda. Küll aga on Ostapenko ise öelnud, et tema koordinatsioon ja jalgade töö on nii hea vaid puhtalt tänu tantsimisele.
Huvitav on, et Ostapenko ametlik eesnimi on Jelena, kuid tema pere ja sõbrad kutsuvad teda ka Alonaks. Kui Ostapenko sündis, ei olnud nime Alona, mida vanemad soovisid talle panna, Läti nimekalendris, ning seetõttu pandi tüdrukule nimi Jelena tema ema järgi. Läti ametnikud on küll nüüd selgeks teinud, et tegelikult ei olnud mingeid piiranguid ka teisele nimele ning tõenäoliselt tekkis nimepanekul mingisugune arusaamatus. Kõik lätlased kutsuvad lätlannat alati Alonaks, kuid ametlikult kasutab ta siiski nime Jelena.
Jelena Ostapenko profikarjäär sai alguse 2012. aastal, kuid suurema tähelepanu alla sattus ta pärast Wimbledoni juunioride turniiri võitu 2014. aastal. See tiitel tõstis ta ka maailma juunioride 2. reketiks. Oma WTA turnee debüüdi tegi Ostapenko Tashkenti Openil. 2015. aastal sai talle osaks ka võimalus mängida esimest korda elus suure slämmi põhitabelis, Wimbledonis, kus Ostapenko võitis 9. asetust Carla Suarez Navarrot. See oli tema jaoks ka esimene võit TOP10 mängija üle. 2015. aasta lõpetas lätlanna 79. edetabelikohal. 2016. aastal jätkas Ostapenko vaikset, aga stabiilset tõusu edetabeli tipu suunas. Ta jõudis Qatar Openil finaali, mis tõstis ta 41. edetabelikohale. Samuti oli ta Wimbledoni segapaarismängu turniiril poolfinalist koos Oliver Marachiga ning tegi ka oma olümpiadebüüdi Rios.
2017. aasta on Ostapenko jaoks seni kindlasti karjääri parim aasta, sest ta suutis võita oma esimese suure slämmi tiitli Prantsuse lahtistel. Ostapenko on selle saavutusega esimene Läti mängija, kes on võitnud suure slämmi üksikmängu tiitli ning ka esimene asetuseta naine alates 1933. aastast, kes on Prantsuse lahtised võitnud. Selle võiduga tõusis ta uuele karjääri parimale edetabelikohale – 12. reale. Ka Wimbledonis mängis Ostapenko hästi ja jõudis veerandfinaali, kuid kaotas seal Venus Williamsile. Pärast Ameerika lahtistel kolmandas ringis kaotamist tegi Ostapenko TOP10 debüüdi ja tõusis 10. edetabelikohale. Samal aastal võitis ta ka oma teise WTA tiitli Korea Openil ning jõudis nii Wuhan Openil kui China Openil poolfinaali. Ostapenko lõpetas aasta maailma 7. reketina.
Ka 2018. aasta algus oli lätlanna jaoks pigem edukas, kuid aasta teine pool mitte väga. Kuigi pärast Indian Wellsi kolmandat ringi tõusis Ostapenko 5. reketiks, mis tagas talle ka Prantsuse lahtiste tiitli kaitsmiseks 5. asetuse, kaotas ta kohe esimeses ringis Kateryna Kozlovale. Wimbledonis jõudis Ostapenko poolfinaali, kaotades lõpuks hilisemale võitjale Angelique Kerberile. Ülejäänud hooaeg aga pigem ebaõnnestus, sest lätlannat tabas vasaku randme vigastus ning ta kukkus aasta lõpuks 22. edetabelikohale.
Kui 2018. aasta lõpp ei olnud edukas, siis 2019. aasta oli täielik ebaõnnestumine. Ostapenko kaotas järjest turniiride esimestes ringides terve aasta esimese poole. Üllatav on aga see, et kuigi lätlanna üksikmängus ainult kaotas, suutis ta paarismängus jõuda Prantsuse lahtistel veerandfinaali ja segapaarismängus Wimbledoni finaali. Ameerika lahtistel saabus lõpuks ka natuke eredam hetk, kui Ostapenko jõudis kolmandasse ringi. 2020. aasta alguses jättis Ostapenko Auckland Openi turniiri pooleli pärast isa surma. Austraalia lahtistel kaotas ta teises ringis, kuid jõudis jällegi paarismängus veerandfinaali. Enne koroonaaegset võistluspausi jõudis ta veel Fed Cupil kaotada Serena Williamsile, kuid võita Sofia Kenini.
Ostapenko nimel on ka huvitav ‘’rekord’’ – nimelt on ta ainus mängija tenniseajaloos, kes on võitnud suure slämmi tiitli (Prantsuse lahtistel 2017. aastal), kuid kaotanud samal turniiril kolmes avaringis, kui on osalenud (2016., 2018. ja 2019. aastal). Läti teine naistennisist, kes Merko Cupile mängima tuleb, Anastasija Sevastova, on Ostapenko suure slämmi võitu kommenteerinud järgnevalt: “See ei ole “protsenditennis”, aga see töötas, ja ma loodan, et see töötab mõnikord veel. Ta mängib nii, nagu ta päriselus on. Ta on nii enesekindel. Ta teab, et ta saab hakkama. Sellepärast ta suure slämmi võitiski.”
Hetkel on Ostapenko treeneriks tema ema, kes on ka ise mänginud profitasemel tennist. Varasemalt on lätlanna treeneriks olnud ka Anett Kontaveiti endine treener Glenn Schaap. Ostapenko mängustiili on Eurosport kirjeldanud kui “riskantne, agressiivne ja lõbus tennis”. Ta lööb väga tugevalt mõlemalt poolelt, kuid tugevaimaks relvaks peetakse tema tagakäelööki. Ostapenkol on hea jalgade töö ning ta suudab vastaseid väga edukalt mööda väljakut jooksma panna, kuid peamiselt just riskantse mängu tõttu on tema üks suurimaid nõrkusi suur lihtvigade arv. Ka serv on Ostapenko nõrkus ning hiljuti on ta mängudes teinud palju topeltvigu.
Ostapenko on seni Anett Kontaveidile kaotanud mõlemad omavahelised mängud, millest viimane leidis aset Austraalia lahtistel 2018. aastal. Kaia Kanepi vastu peetud ainsa matši Ostapenko aga võitis. Peagi näeme, milliseks kujunevad uued kohtumised!
Autor Nell Natali Kivi
