fbpx
Close

Oluline info ETL-ilt, mis puudutab treenerite toetusi

– Laste treening / Foto: Eesti Tennise Liit

Spordikoolituse- ja Teabe SA edastas Eesti Tennise Liidule alljärgneva info: EV Kultuuriministeerium on muutmas kultuuriministri 26. novembri 2014. a määrust nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“.

Lähiajal jõustuv muudatus näeb ette, et 2020. aastal toetust saavate spordialaliitude, spordiklubide ja spordikoolide toetust eriolukorra väljakuulutamisest 12. märtsil kuni 30. juunini ei vähendata. See tähendab, et kui sellel perioodil esineb asjaolusid, millega muidu kaasneks treeneri toetuse korra kohaselt toetuse vähendamine ja osaline tagasinõudmine, siis kõnealusel perioodil neid asjaolusid ei arvestata ja toetus säilib.

Lisaks vabastatakse toetuse saajad, kes on sunnitud vähendama treenerite töötasu, sellel perioodil tavapärases mahus toetusega kaasnevast omaosaluse tasumise kohustusest. Töölepinguseaduse § 37 lõige 1 võimaldab juhul, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. 2020. aastal on töötasu alammäär 584 eurot kuus (bruto). Meeldetuletuseks, et 2020. aastal on täiskoormusega (24 treeningtundi nädalas) töötava treeneri kohta toetus 630 eurot kuus. Seega, kui otsustatatkse vähendada täiskohaga treenerite palka töötasu alammäärani, siis tõõandjale tähendab töötasu alamäära maksmine 781,39 euro suurust kulu kuus. Selle maksmiseks võib kasutada treeneri tööjõukulu toetust täies ulatuses ja tööandjapoolseks omaosaluseks jääb siis 151,39 eurot.

Sellel perioodil tekkivat toetuse jääki toetuse saajatelt tagasi ei nõuta. Seda võib kasutada teiste kehtiva kutsega, sh. 5. kutsetasemest madalama kutsetasemega laste ja noortega töötavate treenerite, kelle 2020. aasta tööjõukulude katmiseks taotlust ei esitatud, tööjõukulude katmiseks, mida treeneri toetuse kord tavaolukorras ei võimalda. Toetuse jääki ei ole lubata kasutada muude kulude (näiteks halduskulud jms) katmiseks. Toetuse sihipärast kasutamist kontrollitakse koostöös Maksu- ja Tolliametiga.

Töötukassa on välja töötanud töötasu hüvitamise meetmed eriolukorra ajal (lisainfo siin: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis). Meetme korduma kippuvate küsimuste rubriiki on oluliselt täiendatud, mõned olulised punktid:

Kes kvalifitseeruvad antud meetmesse?

Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest. Seega kvalifitseeruvad meetmesse ka riigilt tegevuseks toetust saanud  asutused (sh siis avaliku sektori asutused).

Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele kolmest:

   *  tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;

   *  tööandjal ei ole vähemalt 30 protsendile töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;

   *  tööandja on vähemalt 30 protsendil töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.

Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.

Kuidas fikseerida olukord, et töökoormust või töötasu vähendatakse?

Hea, kui oleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sobib e-kiri kogu töötajaskonnale. Aga ka näiteks koosolek, mis on protokollitud.

Töötasu vähendamine peab olema fikseeritud vähemalt kuu lõpu seisuga. Ehk siis, kui märtsikuu eest juba minnakse hüvitist küsima (kuigi märtsi alguses oli ju veel tavaolukord), siis peab olema 31.03.2020 seisuga fikseeritud kirjalikult töökoormuse või töötasu vähendamine. 

Kas inimese võib saata puhkusele? (tavalisele korralisele puhkusele). Kas siis saab ka hüvitist taotleda?

Jah, saab küll! Oluline on, et tööandja vastaks kahele kriteeriumile kolmest ja need oleks fikseeritud.

Kuidas tõendada käibe langust, kui tööandja ei ole käibemaksukohustuslane?

Raamatupidamisprogrammi väljavõtetega ja ka pangakonto väljavõtetega.

Milliseid tõendeid peab tööandja hüvitise taotlemisel esitama?

Käibe langust tõendab tööandja eelkõige e-maksuameti tõendiga (e-maksuameti väljavõte), kui seda ei ole olemas hüvitise taotlemise ajaks, siis muu dokumendiga. Tulude vähenemist tõendab rahavoogude aruanne või muu raamatupidamisdokument.

Töö mitteandmist või töötasu vähendamist tõendab tööandja dokumendiga, millest nähtub, et ta on töötajaid teavitanud  töö mitteandmisest või töötasu vähendamisest (nt. kirjalik teatis töötajatele, tööandja otsus, käskkiri vms.). Töölepingu seaduse § 35 ja § 37 nõuete ja vormistamisega seotud küsimustes saab pöörduda tööinspektsiooni poole. Juhiseid saab ka tööinspektsiooni portaalist www.tooelu.ee

Kas käibedeklaratsioon peab olema esitatud maksu- ja tolliametile või töötukassale enne hüvitise avaldust, tavaliselt esitatakse see 20. kuupäevaks?

Kui tööandja on käibedeklaratsiooni maksu- ja tolliametile esitanud enne töötasu hüvitise taotlemist, saab ta töötukassale esitada e-maksuameti tõendi. Kui see ei ole võimalik, tuleb hüvitise taotlemisel esitada muu käibe langust tõendav dokument. Allpool leiate Töötukassa lingid hüvitise ja avalduse esitamise kohta ning ka videokoolituse lingi: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis; https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/th_avalduse_esitamine_e-tks.pdf; https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tth_tallinn_03042020.pdf

Videokoolituse leiab siit: http://player.mind.ee/tootukassa/
Treeningvideote link, mida saab kasutada:  https://drive.google.com/drive/u/0/folders/1Z0dA9tEy8A4MtV6mnYfMJVCsEeL0n0MT

Riigikogule Eesti Vabariigi Valitsuse poolt üle antud lisaeelarves sisaldub 25 miljoni eurone kriisipakett kultuuri- ja spordivaldkonnale. Selle summa sees on planeeritud toetused 3. ja 4. taseme noorte treeneritele, mis loodetavasti leevendavad samuti tekkinud olukorda. Loe ka siit.

scroll to top