Novak Djokovic (Serbia, 1) pidi pingutama pisut üle kolme ja poole tunni, et alistada US Openi poolfinaalis Alexander Zverev (Saksamaa, 4) 4:6, 6:2, 6:4, 4:6, 6:2.
Zverev jõudis poolfinaali 16-mängulise võiduseeria pealt – kuus võitu Tokyo olümpial, viis Cincinnati turniiril ja viis US Openi eelmistes ringides. Võimalik, et hetkel oli ta Djokovicile kardetavaim vastane, sest just Zverev rikkus Tokyos serblase võimaluse võita Kuldne slämm. Suurt slämmi tal aga seekord rikkuda ei õnnestunud.
Juba traditsiooniliselt, neljandat mängu järjest, ei võitnud Djokovic esimest setti. Serblane ei mänginud selles setis halvasti, surus üsna metoodiliselt Zverevit, aga vene päritolu sakslane on viimasel ajal hakanud tagajoonel kindlamalt mängima. Teatud mõttes ime on see, et Djokovic sai avasetis esimest servi sisse koguni 82% (ka Zverevil hea tulemus, 72%), aga ühe pallingugeimi ikkagi loovutas. Tol hetkel tundus, et kui Djokovic juba nii head setti ei võida, siis kuidas ta veel mängu võidab?
Aga teises setis tuli Zverev appi. Esimest korda kohtumise jooksul mängis ta teises geimis oma servil väga halvasti ning Djokovic pääses juhtima 3:0. Teises setis ei olnud Zverevil ühtki murdepalli ning puudus lootus tagasi murda. Djokovic sai Zverevi servigeimi kätte ka seisul 5:2 ja see võis olla oluline, sest maailma esireket sai nüüd ka kolmandas setis servimisega alustada. Ja see eelis ilmneski seisul 4:5, kui Zverev asus seti jooksul esimest korda servima olukorras, kus ta pidi geimi võitma. Aga ei võitnud, kuigi seisul 15:40 suutis ta punkti saada imelise 53 lööki kestnud palliralli järel. Ent sakslane hingeldas pärast seda kaua ja kaotas ikkagi järgmise punkti.
Neljanda seti mängis Zverev suurepäraselt. See oli ainus sett, kus ta jäi äralöökidega selgelt peale (15:7) ja servis taas hästi – esimene palling õnnestus 71%. Selles setis ei olnud omakorda Djokovicil ühtki murdepalli, aga Zverevil õnnestus murre seisul 1:1. Kuid endiselt ka viiendas setis alustas servimist (sest kõik setid olid lõppenud paarisarvu geimidega) Djokovic ja küllap see lõpuks otsustaski. Zverev kaotas teises geimis pallingu, kui viimane punkt mängiti taas pikalt, aga seekord 30-löögilise pallivahetuse võitis Djokovic. Zverev suutis veel lõpus näidata hambaid ja tuli seisult 0:5 järele 2:5, kui oli viiendalt murdepallilt võitnud Djokovici servi. Kuid sakslane oli ilmselgelt väsinum ja ta loovutas viiendas setis ka kolmandat korda oma servigeimi. Ei tulnud tal välja enam ka esimene serv ja Djokovici alistamiseks puudusid vajalikud relvad.
Zverev kaotas kuus geimi rohkem, aga punktidega jäi alla vaid 133:140. Põhjus oli selles, et just esimestes settides võitis ta oma pallingugeime kindlamalt kui Djokovic. Vaid seitsmepunktilise halvemuse juures ei olnud ka Zverevi statistilised näitajad kuigivõrd halvemad – ta võitis äralöögid 49:41 ja tegi ainult ühe lihtvea rohkem (50:49). Seega võitis Djokovic mängu ikkagi sunnitud vigade arvelt, selles näitajas jäi ta 14ga plussi. Esimese servi õnnestumisprotsent oli Djokovicil lõpuks 66 ja Zverevil 63, aga see number kõikus mõlemal mängu kestel üsna palju. Ässad võitis Zverev 16:12, ent ta tegi topeltvigu ka rohkem (8:2).
Loomulikult oli reedeses (Eesti aja järgi laupäevaöises) mängus tribüünil ka Rod Laver, kes 52 aastat tagasi viimasena suure slämmi vormistas. Austraallane tuli New Yorki vaatama, kas Djokovicil õnnestub tema saavutust korrata. “Ma tean, et inimesed tahavad, et räägiksin sellest (suur slämm – toim), aga palju rääkida pole,” ütles Djokovic. “Üks mäng on veel jäänud. Panen sellesse kogu oma südame, hinge, keha ja mõistuse. Võtan järgmist mängu sellisena nagu see oleks mu karjääri viimane.” Djokovic kiitis ka publikut, kes lõi staadionil tema meelest seni parima õhkkonna. “Just selliste hetkede nimel me elamegi ja need on erakordsed võimalused, millest unistame iga päev ja mis annab motivatsiooni,” rääkis Djokovic. “Kui mängid sellisel ilusal staadionil niisuguses õhkkonnas, siis see tasub ennast ära.”
Suure slämmi võitmise võimalus teeb selle aasta US Openi finaalist erilise sündmuse. Nüüd on Djokovici teel vaid Daniil Medvedev (Venemaa, 2), kes praeguse vormi põhjal tundub olevat serblasele vähemalt sama ohtlik kui Zverev. Medvedev oli esimene, keda Djokovic võimaliku slämmi aastal finaalis alistas – Australian Openil sai ta venelasest jagu koguni 7:5, 6:2, 6:2. Kuid Australian Open on alati olnud Djokovici lemmikturniir – ta on selle võitnud üheksa korda, aga US Openi ainult kolm korda (2011, 2015, 2018). Lisaks on Medvedev USA pinnal mänginud edukalt – ta on võitnud Cincinnati turniiri ja Canadian Openi (tänavu) ning jõudnud US Openil finaali. Omavahelistes mängudes kaotab Medvedev Djokovicile ainult 3:5 ja on võitnud ka nende ainsa kohtumise USA-s – 2019 Cincinnati poolfinaalis 3:6, 6:3, 6:3.
Medvedev on tõrjujana parem kui Zverev ja servil umbes võrdne. Kuid tagajoonemängus oli vähemalt Medvedevi eeskäsi haavatav, kui ta Austraalias Djokovicile kaotas. Võimalik, et Medvedev põles selles mängus ka läbi. Igatahes ei usu, et selline kaotus enam kordub. Ja lõpuks küsimus: Djokovic on vaimselt olnud pea alati vastastest parem, aga kas seekord närveerib tema rohkem? Loomulikult on serblasel finaalide kogemusi kordades enam kui Medvedevil, aga slämmi võimalus teeb tema jaoks finaali teistsuguseks kui Medvedevile. Mida ootab USA publik, seda on ka raske arvata. Djokovic pole olnud nii populaarne kui Roger Federer või Rafael Nadal, aga teades ameeriklaste rekordi- ja ülimate saavutuste lembust, võib eeldada, et rohkem ollakse finaalis serblase poolt.
Djokovicil on mängus ka slämmiturniiride võitude arvu rekord 21, aga see saavutus poleks veel lõplik, nii et pigem on serblasele tähtsam ikkagi aasta suur slämm.
