Maailma esireket Novak Djokovic (Serbia) ja tänavu kolmandaks langenud Rafael Nadal (Hispaania) kohtuvad reedel Prantsusmaa lahtistel üheksandat korda, senine seis on 7:1 hispaanlase kasuks.
Djokovicil pole kindlasti kerge meenutada mullust finaali, mille ta Nadalile kaotas 0:6, 2:6, 5:7. Tõsi, mehed on pärast seda korra kohtunud ja mai keskel Roomas võitis Nadal “ainult” 7:5, 1:6, 6:3. Kuid Rooma on olnud ka Djokovicile parem paik, seal ta kaotab Nadalile 3:6, Pariisis on aga saanud turniiri 13-kordsest võitjast jagu vaid 2015. aasta veerandfinaalis. Seekord toimub mäng poolfinaalis.
Hilisõhtuses veerandfinaalis alistas Djokovic Matteo Berrettini (Itaalia, 9) 6:3, 6:2, 6:7, 7:5. Djokovic võib ainult muret tunda, mis on temaga juhtunud tie-break’ide mängimisel, sest viimased kolm on ta kaotanud. Samas ei pea ta muretsema servi üle, sest täna ei loovutanud Djokovic ühtki pallingugeimi. Berrettinil oli kolm murdepalli ainult esimeses setis, aga pärast mitte ühtki. Eriti võimas oli Djokovic kolmandas setis, mille ta tegelikult kaotas – oma servigeimides loovutas ta selles setis vaid kolm punkti. Seda üllatavam oli, et kui Berrettini oli tie-break’is löönud väga õnnetu tilkpalli ja jäänud 4:5 taha, kaotas serblane järsku kaks servipunkti lihtsate eeskäevigadega. See ei olnud üldse kolmandale setile iseloomulik, aga nii Djokovic ometi selle seti kaotas.
Neljandas setis seisul 3:2 tehti paus, sest pealtvaatajad pidid minema kohu. Esimest päeva lubati fännidel õhtust mängu jälgida, sest nüüdsest tohib Pariisis ringi liikuda kella 23ni õhtul. Varem oli see piir kell 21 ja neil päevadel õhtustel mängudel pealtvaatajaid polnud. Ei tea, ka see publiku sunnitud lahkumine kuidagi ärritas Djokovici, aga siis, kui ta oli matšpalli võitnud, lasi ta järjest lendu mitu karjatust tühja tribüüni suunas. Üleelamine poleks Djokovicil tohtinud nii suur olla, sest kaotuseohtu ta selles mängus ei sattunud.
Nadal võitis päeva esimeses meeste veerandfinaalis Diego Schwartzmani (Argentiina, 10) 6:3, 4:6, 6:4, 6:0. Schwartzmanil ei olnud kerge, sest tema relvad on samad, mis Nadalil – visa tagajoonemäng, hea liikumine, võitlusvaim. Aga Nadal on samade omaduste juures lihtsalt veidi (või mõnikord rohkemgi) meisterlikum.
Siiski õnnestus Schwartzmanil suure osa mängust võrdsust hoida. Kolmanda seti seisuni 4:3 argentiinlase eduks olid mõlemad mehed murdnd vastase servi kolm korda. Aga ühel hetkel sai Schwartzmani vastupanu otsa – mainitud seisult ta enam ühtki geimi ei võitnud. Nadal jäi lõpuks äralöökidega peale 35:26 ja tegi ka vähem lihtvigu – vastavalt 29 ja 39. Võiks öelda, et Schwartzman kasutas niigi hästi oma võimalused ära, kui realiseeris 4st murdepallist 3 (Nadal 14st 7).
Nadal on saavutanud Pariisis uskumatu tulemuse 105 võitu ja 2 kaotust (2016. aastal ta ei kaotanud, vaid langes välja vastasele antud loobumisvõiduga). Viimasest 108st setist Pariisis on ta kaotanud vaid neli, kuid Nadal ütles pressilonverentsil, et numbritest võib rääkida siis, kui tema karjäär on läbi. “Ma ei taha sellele praegu mõelda, hetkel on aeg olla rõõmus,” ütles Nadal. “Võitsin tähtsa mängu raske vastase vastu. Suutsin leida oma parima mängu just siis, kui seda vajasim. See lisab mulle enesekindlust.” Tekib muidugi küsimus, et mis enesekindlust Nadalil Pariisis ikka veel vaja on, sest tal on seda Prantsusmaa lahtistel alati olnud.
