fbpx
Close

Matteo Berrettini on Novak Djokovici viimane takistus teel Wimbledoni võidule

Matteo Berrettini võidurõõm. / Foto: AFP/Scanpix

Suurfavoriit ja maailma esireket Novak Djokovic (Serbia) jätkab suure slämmi turniiride 20. ja Wimbledoni kuuenda tiitli ründamist. Teel seisab nüüd vaid Matteo Berrettini (Itaalia, 7), kes esmakordselt jõudis slämmiturniiri finaali.

Kuigi Berrettini kulutas Hubert Hurkaczi (Poola, 14) võitmiseks neli setti, oli tegelikult tema edu reedeses poolfinaalis isegi veenvam kui Djokovicil. Ühel perioodil võitis Berrettini koguni 11 geimi järjest. Kui Hurkacz oli võitnud Roger Federeri (Šveits, 6) vastu ühe seti 6:0, siis reedel suutis seda Berrettini tema vastu.

Esimese seti seisul 2:3 oli Berrettinil raske geim, ta pidi päästma ka ühe murdepalli, et viigistada 3:3. Aga just selle geimi võitmisest algaski 11-line seeria ja settide seis oli peagi 6:3, 6:0. Teises setis kaotas Berrettini ainult 9 punkti – vastase servil viis ja oma servil neli punkti. Kolmandas setis sai Hurkacz lõpuks oma servi käima. Oli ju poolakas kogu eelneva turniiri jooksul kaotanud neli oma pallingugeimi, aga nüüd kahe setiga viis. Sellele pidi lõpp tulema ja kolmandas setis oli poolakas ka tie-break’is kindlam, juhtides 4:0 ja võites 7:3.

Kuid neljanda seti algatuseks murdis Berrettini mängus kuuendat korda Hurkaczi servi. Lootust vastupanuks ei tekkinud, sest poolakal ei olnud enam murdepalligi, et kuidagi seisu viigistada. Kokku oli Hurkaczil ainult kaks murdepalli terve mängu jooksul. Ässade võitmine 22:5 räägib ka selget keelt Berrettini paremusest servil. Esimeselt pallingult võitis itaallane 86 ja Hurkacz 68% punktidest, lisaks on uskumatu Berrettini äralöökide/lihtvigade vahekord 60/18. Kas Djokovic peaks seda kartma?

Berrettini tegi ajalugu sellega, et Wimbledoni 144-aastases ajaloos oli ta esimene itaallane, kes jõudis finaali. “Mul ei ole sõnu, vajan paari tundi, et saada aru, mis juhtus. Mängisin suurepärase matši. Ma ei ole kunagi sellest unistanud, sest see tundus liiga palju,” ütles Berrettini finaalipääsu kohta. Huvitav tõsiasi on selles, et Berrettini mängib Londonis Wimbledoni finaali samal päeval kui Itaalia jalgpallikoondis Wembley staadionil EM-finaali Inglismaa vastu. Üks tennisekommentaator arvas, et põhiliselt inglastest koosnev publik võib finaalis toetada itaallast, sest kui Berrettini võidab, siis loodetavasti Saapamaa jalgpallurid ei võida…

Djokovic ei alustanud Denis Shapovalovi (Kanada, 10) vastu kuigi veenvalt ja kaotas avaseti kolmandas geimis oma servi. Pärast murret võitis Shapovalov kolm järgmist servigeimi nulliga, aga seisul 5:4 kaotas ikkagi pallingu. Mängu vaadates jäi mulje, et see oli justkui Djokovici aura – kui tuli aeg setivõit vormistada, hakkas kanadalane kartma. Viimase servigeimi seisul 5:6 võitis Shapovalov jälle nulliga, aga tie-break’is ei võitnud oma viiel servil mitte ühtki punkti! Seis oli 7:3 vaid tänu sellele, et ka Djokovic kaotas servil kolm punkti.

Teises setis oli Shapovalovil kahes geimis viis murdepalli, mis jäid kasutamata. Aga kui Djokovic teenis seisul 5:5 esimese murdepalli, kasutas ta selle kohe ja suutis seekord vältida tie-break’i. Ka Djokovic ise arvas, et pigem ei vastanud seis 7:6, 7:5 tol hetkel mängu käigule. “Minu arust ei kajasta numbrid õigesti Shapovalovi esitust,” ütles maailma esireket. “Ta servis esimese seti võiduks ja arvatavasti oli parem mängija ka teises setis. Näeme teda veel tulevikus palju, ta on suurepärane mängija,” kiitis Djokovic. “Võib öelda, et olin täna erakordne võitleja. Aga see on kõige erilisem turniir ja väljak minu jaoks. Siin ei saa tagasi hoida, eriti võistluse otsustavas faasis. Üritan kõigis mängudes anda maksimumi.”

Alles kolmandas setis oli Djokovicil rohkem murdepalle – 7 Shapovalovi 3 vastu. Kuid murre tuli jälle seisul 5:5 ja nii kirjutati maailma esireketi võidunumbriteks 7:6, 7:5, 7:5. Kokku realiseeris Djokovic murdepalle 10st 3 ja Shapovalov 11st 1. Äralöögid võitis Shapovalov 40:33, aga lihtvigade halvemus oli tal palju suurem – vastavalt 36 ja 15.

Djokovic mängib nüüd 2021. aastal kolmandat korda slämmiturniiri finaalis, kuid kordagi pole vastu tulnud Federer ega Rafael Nadal. Nii nagu Pariisis, kus ta kohtus finaalis Stefanos Tsitsipasega, mängib ta ka Wimbledonis finaalide uustulnukaga. Djokovic on seni võitnud 19 ja kaotanud 10 slämmiturniiri finaali, kuid neist kümnest kaotusest 9 on ta saanud Roland Garrosis või US Openil. Austraalias pole serblane kaotanud ühtki finaali ja Wimbledonis ainult ühe (2013 Andy Murrayle). Seniste sündmuste loogika ütleb, et Berrettinilie Djokovic kaotada ei tohiks, ehkki turniiril tervikuna on itaallane võib-olla näidanud paremat tennist.

scroll to top