Mark Lajal jäi maailma 38. reketile Arthur Filsile (Prantsusmaa, 4) Antwerpeni ATP 250 turniiri 2. ringis alla 6:7, 6:7.
Sõnapaar “jäi alla” on sisuliselt vaid sümboolne. Öelda, et Lajal mängis tugeva vastasega võrdselt, on isegi vähe. Eesti esireketil oli kaheksa murdepalli (neist üks ka settpall), aga Filsil ainult üks. Paraku läks nii, et kui Lajal kaotas 12 servigeimis kokku ainult 15 punkti (ehk 1,25 punkti geimi kohta), siis kahes tie-break’is kaotas ta 9st servipunktist 7. Täiesti erinev statistika… Imelik on öelda, et Lajalist aasta noorem vastane oli selle võrra kogenum, et oskas tie-break’i paremini mängida, aga Filsil ongi terve aasta jagu kogemusi tugevatelt ATP turniiridelt ja slämmiturniiridelt.
Lajalil tekkis esimene võimalus seisul 3:2, kui Fils jäi oma servil 15:40 taha. Selles geimis oli eestlasel ka parim võimalus murda. Korra lõi Lajal võrgulinti, aga pall kukkus oma poolele, kolmandal murdepallil lõi Fils aga ebapuhtast tabamusest palli täpselt tagajoonele. Prantslane isegi vabandas käeliigutusega Lajali ees, sest pidas ka ise oma lööki “kobistamiseks”.
Seisul 5:5 seisis Lajal esimest ja viimast korda vastamisi murdepalliga, aga lahendas selle tugeva serviga, mida Fils tõrjuda ei suutnud. Kuid seisul 6:5 vastas prantslane Lajali settpallil samaga. Tie-break’is andis Lajal kohe esimese servipunkti ära, aga sai kaotatu tagasi tänu Filsi topeltveale. Kuid lõpuks teenis prantslane ühe minimurde rohkem ja võitis 7:4. Punktidega võitis selle seti Lajal 47:45, aga see kahjuks ei loe.
Teises setis oli Lajalil kaks murdepalli avageimis, kuid erilist võimalust Fils ei andnud. Kuid Eesti esireket jätkas paljude murdepallide kaotamisest hoolimata pingevabalt ja võitis endiselt oma serve kindlalt. Nüüd oli kindlam ka Fils, aga seisul 5:5 jäi prantslane taha 15:40. Ta eksis sellel seisul esimesel servil, aga riskis täiega teisel servil ning Lajal ei saanud tõrjet üle. Teise murdepalli päästis Fils juba serviässaga. Tie-break’is läks Lajal nüüd minimurdega ette 1:0, aga oma servil ta punkte ei saanudki. Fils võitis teise tie-break’i 7:2 ja ainult sellega ka üldpunktid 86:83.
“Võimalusi oli, aga seti lõpu kõigil murdepallidel võitis vastane punkti otse servilt, midagi ei olnud teha,” nentis eksperdist treener Harri Neppi. “Lajal servis seekord pea terve mängu väga hästi, aga millegipärast tie-break’is jäi palling pehmemaks, kuigi servi kiirus alati kogu tõde ei näita. Muidu oli Lajali mäng väga hea, kõige rohkem üllatas mind tema suurepärane liikumine.”
Statistikast veel nii palju, et kui Lajal võitis esimeselt servilt 75 ja teiselt 59% punktidest, siis Filsil olid need näitajad rohkem kallutatud – vastavalt 85 ja 44%. Eks Lajal saigi murdevõimalusi rohkem neis geimides, kus Filsi esimene serv vähem õnnestus. Paraku just ülitähtsal hetkel sai prantslane 5:5, 15:40 peal ka teise servi punkti tänu riskile kätte.
Kokkuvõttes võiks öelda, et Lajal näitas esisaja mängija võimekust, aga võib arvata, et selline võimekus on olemas veel paljudel tennisistidel, kes hetkel esisajasse ei kuulu. Läbi murravad ainult need, kes suudavad sellist mängu näidata stabiilselt ja loodetavasti paari aastaga saame selgeks, kas Lajal juba on esisajas või teel sinna.
