US Openil oli laupäev pigem üllatuste päev, ehkki tõeline pomm lõhkes vaid ühes naiste matšis, kus maailma esireket Ashleigh Barty (Austraalia) kaotas Shelby Rogersile (USA) 2:6, 6:1, 6:7.
Bartyt peeti turniiri peafavoriidiks ja tema seisus tugevnes päras Naomi Osaka väljalangemist. Maailma esireket kohtus Rogersiga sel aastal viiendat ja kokku kuuendat korda. Kõik eelmised mängud oli Barty võitnud, kuid kahes mängus oli tal vaja läinud otsustavat setti (Yarra Valley Classicul tegelikult otsustatu mäng matši tie-break’iga). WTA edetabelis 43. kohal asuv Rogers on tuntud soliidse mängijana, kel erilist relva pole, aga aeg-ajalt tuleb tal mäng väga hästi välja, meenub kas või tema võit Petra Kvitova üle eelmise aasta US Openil. Tookord jõudis ameeriklanna veerandfinaali, sama kaugele sai ta ka 2016. aasta Prantsusmaa lahtistel.
Mis oli aga veel üllatuslikum – Barty juhtis otsustavas setis kahe murdega 5:2! Maailma esireket oli võitnud viimasest 14st geimist 11 ja näis olevat täielikult mängu ümber pööranud pärast avaseti kaotust. Kuid Barty kaotas kaks oma servigeimi järjest ja jäi taha 5:6. Matšpallini ta ei jõudnud, austraallanna parimad seisud neis geimides olid 30:30 või 40:40. Puudu jäi võidust seega kaks punkti. Tie-break’is juhtus selline lugu, et mõlemad hoidsid oma servi seisuni 6:5 Rogersi kasuks. Siis asus servima Barty, kuid Rogers sai tõrjelt initsiatiivi ja maailma esireket tegi tagakäega sunnitud vea.
Barty jäi selles mängus punktidega peale 89:86, mistõttu ka statistika ei saa olla kuigivõrd Rogersi kasuks. Igatahes võitis Barty äralöögid 37:18 ja kaotas lihtvead (ehk tegi neid rohkem) 39:20, mis tähendab, et summana olid need näitajad mõlemal võrdsed (-2). Bartyt vedasid alt topeltvead (8), mida Rogers tegi vaid ühe.
Küsimusele, kuidas selgitada tema imelist tagasitulekut kolmandas setis, vastas Rogers: “Ma ei usu, et oskan. Lihtsalt võitlesin iga punkti pärast, aga see on klišee. Pealtvaatajad toetasid mind nii imeliselt, et ma ei tahtnud veel lahkuda. Lüüa pallid sisse, üritada vastu pidada. Kui oled talle kõigis mängudes kaotanud, siis proovida midagi erinevat.”
Üllatamist jätkas 18-aastane maailma 150. reket Emma Raducanu, kes esindab Suurbritanniat, aga on sündinud Kanadas. Raducanu kerkis huviorbiiti Wimbledonis, kus ta teenis vabapääsme (wild card), olles tollal alles maailma edetabeli neljandas sajas. Teises ringis võitis ta tookord Marketa Vondroušova, kes mõni nädal hiljem jõudis olümpiafinaali. Kaheksandikfinaali mängis ta haigena ja andis poole mängu pealt loobumise Ajla Tomljanovicile. Nüüd on Raducanu uuesti slämmiturniiri 1/8 finaalis. Ta võitis maailma 41. reketi Sara Sorribes Tormo (Hispaania), kelle alistamine iseenesest ei ole imetegu, sest hispaanlanna mängus on ikkagi palju nõrkusi. Kuid võita stabiilse tagajoonemängu ja visaduse poolest tuntud vastane 6:0, 6:1 on hoopis teine tera. Hispaanlannal polnud isegi murdepalli, äralöögid võitis Raducanu 23:5.
Need kaks üllatust avasid ilmselt tee poolfinaali kas Iga Swiatekile (Poola, 7) või olümpiavõitja Belinda Bencicile (Šveits, 11), kelle mängu võitja läheb kokky Rogers-Raducanu kohtumise võitjaga. Anett Kontaveidil jäi seega ühest üllatusest (või kihlveokontorite arvates isegi võidust täiesti võrdsete võimalustega mängus) puudu, et olla poolfinaali pääsejate konkurentsis. Seevastu tabeli ülemise poole teises nelikus jätkavad ainult maailma TOP20 mängijad eesotsas Karolina Pliškova (Tšehhi, 4) ja Bianca Andreescuga (Kanada, 6).
Vaadake nsiste üksikmängu tabelit siit.
Meeste üksikmängus jäid ära suurimad üllatused, sest esireket Novak Djokovic (Serbia) ja olümpiavõitja Alexander Zverev (Saksamaa) kaotasid küll esimese seti vastavalt Kei Nishikorile (Jaapan) ja Jack Sockile (USA), kuid võitsid neljas setis. Täpsemalt jättis küll Sock neljandas setis seisul 1:2 mängu pooleli. Kuid raskusi kummalgi enam neis settides ei olnud.
Küll aga langes ootamatult välja Denis Shapovalov (Kanada, 7) ja temagi puhul ei ole võib-olla superüllatus kaotus ise, vaid see, et ta jäi Lloyd Harrisele (LAV, ATP 46.) alla 4:6, 4:6, 4:6. Shapovalov oli seni mänginud väga kindlalt, aga nüüd kaotas ta koguni kolmandiku pallingugeimidest (15st 5). Sealjuures nii teises kui ka kolmandas setis murdis Shapovalov esimesena ning juhtis vastavalt 3:0 ja 2:0. Statistikast on selgelt näha kaks numbrit, mis põhjustasid Shapovalovi kaotuse: 1) lihtvead 40 vs 23 2) teiselt servilt võidetud punktid 33% vs 52%. Muidugi oli teise servi punktide kaotamises suur osa ka Shapovalovi 9 topeltveal (Harris tegi neid 5). Kuid tähtis on mainida, et ka äralöökidega jäi Harris peale 27:24, seega ei olnud kuskilt kahelda lõuna-aafriklase paremuses.
Teine üllataja oli 20-aastane ameeriklane Jenson Brooksby (ATP 99.), kes lülitas välja Aslan Karatševi (Venemaa, 21) võiduga 6:2, 3:6, 2:6, 6:3, 6:3. Brooksby oli 2021. aasta esimeses pooles “Challengeride kuningas”, kui ta võitis neid kolm ja veel ühel jõudis finaali. Kuid juulis-augustis hakkas noormees juba ilma tegema ka ATP turniiridel, kui jõudid Newportis finaali ja Washingtonis poolfinaali. Sel aastal esimest korda jõudis Brooksby slämmiturniirile Pariisis, kus ta läbis kvalifikatsiooni, aga kaotas siis avaringis just Karatševile. Kuigi venelane võitis laupäeval äralöögid koguni 58:22, tegi ta 61 lihtviga Brooksby 36 vastu. Rohkem jäi Karatševi arvele ka sunnitud vigu. Murrang tuli neljandas setis, kus Brooksby tegi ainult ühe lihtvea (pluss 8 äralööki) ning Karatšev ei teeninud ühtki murdepalli. Viies sett oli vigaderohkem, aga ka seal ei jäänud ameeriklane oma servil kaotusseisu. Kolme esimese seti jooksul oli Karatševil 12 murdepalli, millest ta realiseeris 7. Tasuna võidu eest saab Brooksby nüüd kohtuda 1/8 finaalis Djokoviciga.
Vaadake meeste üksikmängu tabelit siit.
