Kristjan Tamm saabus märtsi keskel Prantsusmaalt Patrick Mouratoglou akadeemiast tagasi Eestisse ja on nüüd koroonaviirusele vaatamata end vormis hoidnud nii palju kui võimalik.
Kuna edetabel on nö “külmutatud”, siis püsib Tamm veel pausi lõpuni Eesti teise reketina, ta on täpselt ühe koha võrra ees Vladimir Ivanovist (vastavalt ATP 737. ja 738.). Tennisnet uuris, kuidas Tamm praegu treenib ja mil viisil ennast harjumatus olukorras tunneb.
Nagu varem kuulda, oli sinu naasmine Mouratogloust Eestisse sunnitud. Miks?
Prantsusmaal on koroonaviiruse ajal reeglid riigi poolt nii karmid, et mul ei olnud mõtet sinna jääda. Akadeemias elada poleks saanud ja algul jäeti küll välisväljakud nädalaks lahti, aga siis pandi ka need kinni, sest meetmeid muudeti veel karmimaks. Mängida poleks ka enam saanud.
Mil viisil hoiad ennast praegu vormis?
Üldfüüsilist teen nii palju, kui ilm lubab. Joosta ja rattaga sõita väljas saab. Mouratoglou poolt on saadetud ka kava, milliseid harjutusi ja liikumisi peaks tegema. Kodus, nii palju kui ruumi on, saab ka kummidega mingeid harjutusi teha ja kerele koormust anda.
Kuid reketiga palli lüüa pole sa viimasel ajal ikka saanud?
Pärast Eestisse naasmist olen kaks korda väljas tennist mänginud, kui ilm lubas, aga nüüd on selles osas reeglid ka siin muutunud ja enam ei või isegi välisväljakul harjutada. Ei teagi, mis saama hakkab.
Kuidas ise praegust olukorda hindad – harjumuspärane eluviis on justkui katkenud?
On tõesti, eks ta mulle üks raske periood ole. Aga mingis mõttes selline olukord võib-olla ka vaimselt karastab. Tugevad jäävad ellu, kui nii öelda.
Millest sa kõige rohkem puudust tunned?
Kõige rohkem kindlasti võistlemisest. Kogu sellest tuuri elust tunnen puudust, tahaksin ka seda näha, kuidas teised mängivad. See osa elust on teistmoodi ega saa millegagi asendada, trenni võid ikka mingil viisil teha.
Kas praegu kehtestatud reeglid on sulle mõistetavad või leiad, et pidanuks natuke leebemaid piiranguid rakendama?
Arvan, et on ikka mõistetav, sest tervis ei ole naljaasi. Kõik peavad olema ühtviisi tublid, et seda haigust seljatada. Tegema seda, mis meile öeldakse ja küll siis see viirus üle läheb.
Kuuldavasti liigub internetis ka petitsioon, millele on alla kirjutanud just edetabelis tagapool asuvad mängijad, et tennise katusorganisatsioonid peaksid neid raskel ajal rahaliselt aitama, sest tipud on kindlustatud, aga tagumine osa proffidest mitte.
Mina ei ole sellest midagi kuulnud. Aga samas ma ei tea, mis mõttes peaks meid aitama, kuidas seda üldse saab teha? Praegu ei ole ju ainult sportlased, vaid paljude elukutsete esindajad hädas.
Praegu on treenimine üks osa sinu päevast, aga igasugused muud meelelahutused puuduvad, ei saa spordivõistlustele ka enam kaasa elada. Kuidas oled oma ülejäänud aja sisustanud?
Nagu teisedki, vaatan ka mina filme Netflixist, mängin arvutimänge ja loen raamatuid. Ema ostis just spetsiaalselt neli-viis raamatut, et aega sisustada. Rohkem on sellised ulme- ja krimipõnevikud, sest praegusel ajal, kui muud põnevat pole, peabki sedalaadi lugemist olema.
Me küll praegu ei tea, millal rahvusvaheline tennis taastatakse, aga kui see juhtub, siis milline olukord võib tuuril olla? Võib-olla on mingide riikide sportlased saanud paremini treenida ja neil on algul eelis?
Arvan, et algul langeb kõigi mängijate tase pausieelse ajaga võrreldes. Erinevus tuleb sisse peamiselt sellest, et kes on pausi ajal tublilt trenni teinud. See võib-olla polegi tähtis, kas oled saanud rohkem või vähem tennist mängida, vaid just vaimne pool, et sa ei löö raskes olukorras käega, vaid treenid nii palju kui võimalik.
Sa ise kuulud siis nende hulka, kes käega ei löö?
Jah, muidugi. Iga päev teen kaks füüsilise ettevalmistuse treeningut ning kui jaksan, siis kolmanda ka. Niisama ma kindlasti alla ei anna. Eesmärgid on mul seatud ja nende poole püüdlen edasi.
