fbpx
telia.ee

Emotsionaalne lahkumine – Hispaania kuulsus David Ferrer pani karjäärile punkti

Viimast korda publikule lehvitamas. / Foto: Zumapress/Scanpix

Kolmapäeval lõpetas oma pika tennisekarjääri 37-aastane hispaanlane David Ferrer. Ta võtab profitennisest kaasa 27 ATP tiitlit, kuid Ferreri sõnul pole see kõige tähtsam.

Oma viimases mängus kaotas Ferrer kodusel Madridi turniiril teises ringis Alexander Zverevile (Saksamaa) 4:6, 1:6. Nii oli Ferreril rohkem õnne, kui näiteks Andre Agassil, kelle viimase alistajana läks ajalukku Benjamin Becker. Ferrerit võitis lahkumismatšis ikkagi maailma esiviisiku mees, valitsev ATP finaalturniiri võitja.

“Ma ei võitnud kunagi Madridis, ma ei võitnud ka Roland Garrosis. Ma ei võitnud veel paljusid turniire, mida oleksin tahtnud võita. Mul on kodus karikad, kuid see on ainult materiaalne külg. Mida ma siit tõeliselt kaasa võtan, on armastus, mida olete minu vastu näidanud. See jääb mu südamesse, tänan teid väga,” ütles Ferrer, kes pidas silmas nii kaasmängijate kui ka fännide armastust.

Zverev näitas kogu matši jooksul üles viisakust vastase vastu, kutsus ise üles publikut aplodeerima Ferrerile. “Minu jaoks on ta kõige austusväärsem mängija tuuril ja üks armastatumaid mängijaid samuti. Hakkame temast puudust tundma,” ütles Zverev. Pärast mängu võitmist Zverev tahtlikult ei juubeldanud.

Alexander Zverev ja David Ferrer pärast mängu. / Foto: Mehrsport/Scanpix

Järelhüüde Ferrerile kui sportlasele tegid kõik tänapäeva kuulsused. “Imetlen tema tööeetikat ja isiksust. Ta on kahekümne profiaasta jooksul olnud sedavõrd stabiilne, et loen teda samal tasemel mängijaks endaga. Tal on minu ülim respekt. Tahan talle ja tema perele soovida tulevikuks kõike paremat,” ütles Roger Federer.

Häid sõnu laususid ka paljud teised, kuid et see lugu ei läheks liiga pikaks, sest peame ju natuke kirjeldama ka Ferreri karjääri, siis vaadake tsitaate siit.

Kõige armsamad inimesed David Ferreri lahkumismatšil. / Foto: Zumapress/Scanpix

Erakordne töömees

David Ferrer on oma karjääris kõigile meelde jäänud eelkõige tugeva võitlejana ja erakordse töömehena. Visa harjutamisega kompenseeris ta mahajäämust kasvus (175 cm), mis ei võimaldanud Ferreril võimsuse poolest jõuda maailma teiste tippudega võrdsele tasemele. Kuid stabiilsed löögid, liikumine ja vastupidavus aitasid tal kerkida parimal hetkel maailma edetabeli kolmandaks.

Esimese ATP turniiri võitis Ferrer napilt pärast 20. sünnipäeva 2002. aasta kevadel Bukarestis. Hispaanlasele omaselt oli Ferrer kõige kõvem liivaväljakutel, kus ta võitis oma 27st turniirist 15. Parimasse hoogu läks Ferrer käesoleva kümnendi esimestel aastatel. 2012. aastal võitis ta koguni 7 turniiri (kõigil kolmel väljakukattel!) ja pani hooajale punkti võiduga Pariisi Mastersil. 2013. aastal mängis ta samuti Pariisis oma ainsaks jäänud suure slämmi turniiri finaalis, kus kaotas Rafael Nadalile. Kuid juba 2007. aastal oli Ferrer mänginud US Openi poolfinaalis ning 2010ndatel lisas ta veel neli poolfinaali oma kontole. Ainult Wimbledonis ei jõudnud ta veerandfinaalist kaugemale. Pärast Roland Garrosi finaali Ferrer tõusiski maailma kolmandaks reketiks.

Pariisi turniiri võitmist ja Roland Garrosi finaali peabki Ferrer oma tipphetkedeks. “Nägin oma šanssi, kui Andy Murray kaotas,” meenutas Ferrer Pariisi võitu. “Ka Djokovic oli langenud, Federer ja Nadal seekord puudusid. Sel ajal olin ka oma karjääri tipus.” Tookord sai Ferrer finaalis kohtuda üllataja Jerzy Janowicziga, mis tegi tema suure võidu lihtsamaks.

Neli suurt aitasid mängutaset tõsta

Ferrer ei leia, et tema karjäärile olnuks suur miinus, et ta sattus mängima Federeri, Nadali, Djokovici ja Murrayga samal ajastul. “Ilma igasuguse kahtluseta aitasid need neli meest saada mul paremaks,” tunnistas Ferrer. “Nad olid ülimalt ambitsioonikad. Kuigi Rafa saabus tuurile minust hiljem, oli ta algusest peale mulle kui peegel. Ta võitis turniiri turniiri järel. Võitis Roland Garrosis ja seejärel Queen’s Clubis. See näitas mulle, et võitudel ei saa jääda peatuma, tuleb üritada üha uuesti. Usun, et tänu suurte eeskujudele saigi minust sedavõrd stabiilne tennisist.”

Kuid mõnel teisel ajastul oleksid sa võinud võita slämmiturniire, küsis Ferrerilt intervjueerija. “Seda ei tea kunagi. Võib-olla poleks muidu minust saanudki nii head mängijat. Kuid ma ei vahetaks oma karjääri mõne tennisistiga, kes on slämmi võitnud, aga võib-olla ainult ühes Masters-turniiri finaalis mänginud. Mina mängisin seitsmes finaalis. Olen võitude arvu poolest paremuselt teine Hispaania tennisist. Minu karjäär on olnud hea, ma ei tunne millestki puudust,” ütles Ferrer.

Oma tugevaimaks vastaseks peab Ferrer Federeri. “Ta muudab mängurütmi ja ajab sind hulluks. Võib-olla panin ka tema higistama nagu tegin paljude mängijatega, aga mul ei olnud kunagi võimalust teda võita,” ütles Ferrer.

Karjääri alguse tähtsaimaks mängijaks peab Ferrer kaasmaalast Juan Carlos Ferrereot. “Minu eeskujud olid Juan Carlos Ferrero, Carlos Moya, Albert Costa ja Sergi Bruguera. Olen neilt palju õppinud, samuti Alex Corretjalt, kes oli Davis Cupi tiimi kapten. Kuid Juan Carlos on mind kõige rohkem aidanud ja head nõu andnud. Tema näitas, kuidas peab aitama noort mängijat panna tulevasele karjäärile alus,” ütles Ferrer.

“Ainus kaotus, mille järel olin õnnelik”

Kõva võitleja David Ferrer ei armastanud kaotusi, kuid pärast viimast mängu Zvereviga oli ta siiski rõõmus. “Täna ma ei ole kurb. Täna on päev, mida tahan nautida ja olen õnnelik, et saan sellist päeva nautida,” ütles Ferrer, kes oli võtnud kindla plaani lõpetada karjäär just Madridi turniiril. Sellel oli mitu põhjust: kodune õhkkond, aga ka faktid, et ta sai mängida Manuel Santana nimelisel staadionil ja alates tänavusest aastast sai turniiri direktoriks Ferreri sõber Feliciano Lopez.

Vasakult: David Ferreri abikaasa ja poeg, legendaarne Manuel Santana, Ferrer ise ja Madridi turniiri direktor Feliciano Lopez. / Foto: Zumapress/Scanpix

Ferrer on õnnelik, et pärast loobumisotsuse väljakuulutamist, saadeti ta igal turniiril ära sooja aplausi ja kaasmängijate sõbralike toetusavalduste saatel. “Kindlasti ma ei uskunud, et minu lahkumistuur avaldab nii palju mõju. Kõige enam just kaasmängijate suhtumine. Isegi Aucklandis, mis oli kaugel maal, sain sooja vastuvõtu. See ongi kõige tähtsam, et tuurilt jäävad eelkõige mälestused, mitte karikad,” ütles Ferrer.

Ferrer ei teadnud veel täpselt, mida ta pärast karjääri lõppu tegema hakkab, kuid uskus, et jääb mingil viisil tennise juurde. “Ma ei ole palju sellele mõelnud, aga küllap tennis jääb, sest jumaldan seda ala. Praegu tahan mingi aja veeta perega, sest olen meeletult palju reisinud ja kodunt ära olnud. Mulle meeldiks ka suusatada ja mänge kommenteerida, seda pole ma kunagi teinud. Olen õpetanud noori mängijaid ning 10-16-aastaste tennisistide treenimine on alati meeldinud. Tahaksin noori aidata. Kuid võib-olla mitte veel tänavu, vaid alates järgmisest aastast,” sõnas Ferrer.

Hispaanlane lubas, et maailma tennist jälgib ta edasi. “Olen mänge vaadanud juba karjääri ajal, kui pole mõnel turniiril osalenud. Millest hakkan kõige rohkem puudust tundma, on kindlasti võistlusmoment, mängueelne adrenaliin. Sellele tuleb leida asenduseks midagi muud. Sõita näiteks rattaga või liigutada ennast kuidagi teisiti, et looma enda sees rahustada,” ütles Ferrer.

Vaadake Ferreri kõiki tiitleid ja finaal siit.

Ferreri viimast punkti saab näha siit.


medpoint.ee

See võib Sulle huvi pakkuda

Glinka sammu kaugusel põhitabelist, Raisma alustab homme

– Bosnia ja Hertsegoviina / Foto: Pixabay Brcko (Bosnia ja Hertsegoviina) ITF World Tennis Tour …

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Inline
Inline