Veebikülg Tennis.com on kokku arvutanud, kes WTA ja ATP mängijaist võitsid 2020. aastal enim kohtumisi.
Kuna tegemist oli koroonaviiruse aastaga, siis palju otsustas see, kes kui palju turniire kaasa mängis. Näiteks ei teinud maailma parimatest naismämngijatest edetabelijuht Ashleigh Barty (Austraalia) pärast koroonaviiruse pausi kaasa mitte ühelgi turniiril, teine reket Simona Halep osales ainult kolmel turniiril.
WTA parim: Elise Mertens 34
Siiski on teatav üllatus, et 34 mänguvõiduga (lisaks 13 kaotust) sai WTA arvestuses esikoha belglanna Elise Mertens, kes 2020. aastal ei võitnud ühtki turniiri. Kuid ta mängis kaasa tervelt 13 (seda näitab ka kaotuste arv!) turniiri, neist kaheksa alates augustist pärast pausi. Mertens jõudis kaheksal turniiril vähemalt veerandfinaali, nende seas ka ühel slämmiturniiril (US Open). Finaalis mängis Mertens Prahas ja Linzis.
Esiviisikusse jõudsid võitude arvult veel Arina Sabalenka (Valgevene) ja Jelena Rõbakina (Kasahstan) 29, Sofia Kenin (USA) 24 ning Halep ja Garbine Muguruza (Hispaania) jagasid 5. kohta 23 võiduga. Kõik peale Sabalenka olid eriti edukad just enne märtsis alanud pausi. Näiteks Rõbakina võitis oma 29st mängust 21 jaanuaris/veebruaris, aga Sabalenka 29st 17 pärast pausi. Sabalenka võitis tänavu kaks ja Rõbakina ühe turniiri.
Neljanda koha saanud Kenin sai oma 24 võitu kokku kümne turniiriga, kuid tema võitis 2/3 (16) mänge kolmel slämmiturniiril. Kenin sai sel aastal esikoha Australian Openil ja Lyonis, mõlemad enne koroonaviiruse pausi.
Anett Kontaveit ei jäänud esiviisikust palju maha, ta võitis tänavu 20 mängu. Enim võite (4) teenis Eesti esireket Australian Openil ja Palermo turniiril. Cincinnatis ja US Openil sai ta kolm võitu. Anett mängis kokku 11 turniiril. Kummaline, et WTA leheküljel on Anettile juurde arvestatud ka FedCupi võit Elina Svitolina üle, aga siis pidanuks märkima ka ülejäänud kolm võitu Tallinnas. Nii oleks kokku tulnud 24 võitu, aga ka teistel pole Tennis.com FedCupi võite arvestanud, seega ei saa ebaõiglusest rääkida.
Naiste tennises sai tegelikult 2020. aastal enim võite (42) argentiinlanna Nadia Podoroska, kes mängis Roland Garrosi poofinaalis, aga kuna päris suur osa tema võitudest olid saadud ITF-i turniiridel, siis tema esiviisikusse ei pääsenud.
ATP parimad: Novak Djokovic ja Andrei Rublev 41
Meestel läks aga nii, et need, kes tänavu ka enim turniire võitsid (vastavalt 5 ja 4) olid ka 41 mänguvõiduga parimad. Venelane Andrei Rublev võitis viis ja maailma esireket Novak Djokovic neli turniiri, aga serblase edu tuli kaalukamatel võistlustel. Näiteks kolmel slämmiturniiril teenis Djokovic 16, aga Rublev 11 võitu. Lõpuks sai otsustavaks ATP finaalturniir, kus Djokovic võitudega 2:1 viigistas seisu Rubleviga.
Muide, Rublev tegi nii-öelda poolikul 2020. aastal kaasa koguni 14 turniiril, mis on esikümne seas arvukaim tulemus. Rublev oli üsna aktiivne ka koroonapausi ajal, mil ta tegelikult võitis Kitzbühelis (võistluse nimi Thiem’s 7) oma aasta kuuenda tiitli, aga see toimus juulikuus, mil tegemist oli veel näidisturniiriga. Samuti jõudis Rublev Aadria tuuri etapil finaali, kuid mäng Djokoviciga jäi ära, sest suur osa tennisiste haigestus tookord koroonaviirusesse.
Esiviisikusse jõudsid meestest veel Stefanos Tsitsipas (Kreeka) 29 ning Daniil Medvedev (Venemaa) ja Alexander Zverev (Saksamaa) 28 võiduga. Kui naiste paremikus võitude arvu poolest nägime ka teise kümne mängijaid, siis meeste poolel pääsesid viie sekka ainult maailma esikaheksa tennisistid
Medvedev, kes novembrikuuni ei võitnud ühtki turniiri, jõudis esiviisikusse lõpuspurdiga, kui teenis kokku 10 mänguvõitu Pariisis Mastersil ja ATP finaalturniiril, kus ta mõlemal juhul tuli ka esimeseks.
Zverevi edule aitasid esmajoones kaasa kaks võitu Kölni turniiridel, finaalipääs US Openil ja poolfinaal Australian Openil. Neil võistlustel kogus Saksamaa mees oma 28st võidust 19. Zverev osales sel hooajal kokku 10 turniiril.
Tsitsipase edu saladuseks oli aga fakt, et ta mängis Medvedevist ja Zverevist rohkem turniire (13). Kreeklane võitis Marseille’ juba veebruarikuus ning jõudis finaali Dubais ja Hamburgis. Ent kui kõigil nimetatud turniiridel teenis Tsitsipas neli võitu, siis enim võite (5) sai ta kirja hoopis Roland Garrosis tänu poolfinaali jõudmisele.
