fbpx
Close

EELVAADE | Tenniseklassika “parimas kastmes”

Rafael Nadal ja Novak Djokovic pärast 2019. aasta Rooma turniiri finaali. / Foto: Reuters/Scanpix

Olemegi raskel koroonaviiruse ajastul jõudnud selleni, et kuue nädala jooksul on läbi viidud kaks suure slämmi turniiri. Rahvusvahelise tennise come-back tour lõpeb suure finaaliga Roland Garrosi tennisekeskuses.

Kui arvestada, et Roger Federer on vigastatud, siis kohtuvad kaks maailma edukamat ja populaarsemat mängijat Novak Djokovic (Serbia, 1) ja Rafael Nadal (Hispaania, 2). Ilmselt on väga palju inimesi, kes arvavad, et paremat finaali polekski saanud olla, sest tegemist on ju tenniseklassikaga “parimas kastmes”. Kuigi vast leidub ka fänne, kes pigem tahtnuks finaalis näha vähemalt üht uut nägu.

Eraldi mõlemast tennisistist rääkida läheks liiga pikaks, seepärast lähtugem alljärgnevas ülevaates pigem nende omavahelistest kohtumistest. Aga nii palju tasub ikka mehi eristada, et Pariisis liivaväljakutel on Nadal kuningas ja Djokovic väljakutsuja, kuigi näiteks Austraalias oleks vastupidi. Keegi ei saa eitada, et Nadal on liivaväljakute spetsialist. 12 võitu Prantsusmaa lahtistel pole ainus tähis – Nadal on võitnud 85 ATP või suure slämmi turniiri, millest 57 saviliivaväljakutel. Kolmel hooajal (2011, 2012 ja 2016) on Nadal võitnud turniire ainult liival, aga need olid talle suhteliselt kehvad hooajad. Oma parimatel aastatel (2005, 2008, 2010, 2013) on ta kõigil hooaegadel vähemalt kolm turniiri võitnud muudel katetel.

Djokovic on võitnud 81 turniiri ja nendest 15 liivaväljakutel. Kuid oma parimatel aastatel on temagi vahel liivahooajal ilma teinud. Võtame näiteks aasta 2011, mil serblane võitis Belgradi, Madridi ja Rooma turniiri või 2015, mil ta võidutses Monte Carlos ja Roomas. Italian Open ongi Djokovici edukaim liivaväljakute võistlus, selle on ta võitnud viis korda, kaasa arvatud kolm nädalat tagasi, kui ta alistas finaalis Diego Schwartzmani (Argentiina).

Novak Djokovic üritab end rehabiliteerida US Openi pahanduse eest. / Fotot: Sipa Press/Scanpix

Tänapäeva tennises on Djokovici ja Nadali rivaliteet suurim, sest Federer ei ole emba-kumbaga nii palju matše pidanud. Juhib Djokovic 29:26, seega on nad täna vastamisi 56. korda. Ajaliselt saab nende vastasseisu jaotada nii, et esimene periood kestis 2006. aastast 2009. aasta kevadeni ja selle võitis Nadal 14:4. Pole ka ime, sest tol perioodil Nadal oligi päris tipus, aga Djokovic alles hakkas sinna jõudma.

2009. aasta Cincinnati turniirist kuni 2012. aasta Australian Openini kestis Djokovici ajastu, ta jäi sel perioodil Nadali vastu peale 10:2. Selles vahemikus oli Djokovic Nadalist 2:0 parem ka liivaväljakutel, võites rivaali Madridi ja Rooma turniiri finaalis.

Rafa nõelas vastu 2012. aasta kevadest 2013. aasta US Openi finaalini, alistades rivaali sel perioodil 6:1. Üldseis oli seega 2013. aasta septembriks 22:15 Nadali kasuks. Nagu võime arvutada, siis järgneva seitsme aasta jooksul on Djokovic jäänud peale 14:4 ja sellel perioodil on Nadal vastase kõigil neljal korral alistanud liivaväljakul (üldseis 4:4). Muudel katetel on seis 10:0.

Ja nüüd siis olulisimad numbrid: Nadal juhib liivaväljakutel Djokovici vastu 17:7, Roland Garrosis on seis 6:1. Ehk siis teistel väljakutel ei ole Djokovici kaotusseis suur (6:11). Kõik 7 võitu Nadali üle liivaväljakutel on serblane saavutanud perioodil 2011-2016.

Harjumuspärane: Roland Garrosi karikat on Rafael Nadal hammustanud juba 12 korda. / Foto: Reuters/Scanpix

Mis puutub suure slämmi finaalidesse, siis neis ei olegi Djokovic ja Nadal kuigi sageli kohtunud. Asi on ka selles, et kuni 2009. aastani mängis Federer peaaegu igas finaalis. Kaks tänast vastast kohtusid esmakordselt 2010. aasta US Openi finaalis, kus Nadal võitis neljas setis. Aastatel 2010-2014 kohtusid nad seitsmes finaalis ning Nadal jäi peale 4:3, nende hulgas ka kahes Roland Garrosi finaalis (2012 ja 2014). Siis tuli pikk vahe ning alles 2019 Australian Openil kohtusid nad uuesti ja Djokovic võitis. Seis on seega slämmifinaalides 4:4. US Openil on seis 2:1 Nadali kasuks, Austraalias 2:0 Djokovicile ja Wimbledonis võitis serblane nende ainsa omavahelise finaali aastal 2011.

Ajalugu peaks toetama Nadali. Ja pisut toetavad ka kihlveokontorid. Ennustusportaal Paf annab Nadali võidukoefitsiendiks 1,72 ja Djokovicile 2,18. Siiski loeksin neist numbritest välja midagi muud kui Nadali paremust. Pigem ütleksin nii, et tegelikult peavad kihlveokontorid vastaseid võrdseteks, aga kuna Nadal on ennustajate seas Roland Garrosi traditsiooniline soosik, siis nad peavad talle panema natuke madalama koefitsiendi. Selline on lihtsalt ennustusportaalide loogika.

Ka Tennisnet arvab, et ülekaalu pole kummalgi. Samas ei ole välistatud ühepoolne mäng, kui kellelgi hakkab algusest peale liiga hästi minema. Üldiselt on selles mängus võimalik peaaegu kõik, aga arvestades, kui visalt mehed kaotusseisudes heitlevad, siis pakuks, et mäng kestab 4 või 5 setti. Huvitav küll, aga vaid 2012. aasta Australian Openi finaalis heitlesid tänased rivaalid viis setti ja samas 2019. aastal sai Djokovic hakkama kolmega, kuid ülejäänud kuus finaali on kõik lõppenud neljas setis. Ja veel viimane statistika – 8st korrast kuuel on finaali võitnud mängija, kes võitis ka avaseti.

Ennustuses võiks seega soovitada panna pigem Djokovici peale, sest pisut rohkem saab sealt raha teenida. Aga kindlalt pakkuma ei hakka, et ta võidab.

Tuletame meelde, et alates kella 16st saab finaali vaadata ka Kanal 12 ja Postimehe veebi vahendusel.

scroll to top
Inline
Inline