Veel kümmekond aastat tagasi oli Serbia naiste esireket kõva valuuta. Ei piisanud, et sa kuulusid esikümnesse – et olla Serbia parim, pidid sa olema maailmas ka parim.
Nii see oli, sest nii Ana Ivanovic kui ka Jelena Jankovic vallutasid mingil hetkel WTA rankingu kõrgeima rea ja kui üks oli natuke teisest kaasmaalannast taga, siis ta riigi esireket polnudki. Aga praegu piisab 24-aastasele Nina Stojanovicile edetabeli 88. kohast, et olla vaieldamatult Serbia parim, sest järgmisena on Olga Danilovic alles 162. kohal.
Seepärast ei teritagi praegu tennisesõbrad kõrvu, kui kuulevad, et Anett Kontaveit peab Madridi turniir avaringis reedel umbes kella 13.30 paiku või natuke hiljem mängima Serbia esireketiga. Pärast Ivanovici ja Jankovici loobumist on Serbia mänginud Billie Jean King Cupi (endine FedCup) esiliigas nagu Eestigi ja just selle võistluse raames ongi Kontaveit ja Stojanovic ainsal korral kohtunud. 2017. aastal Tallinki tennisehallis võitis Anett 6:2, 7:5, aga alagrupist läks siiski esimesena edasi Serbia, Eesti sai teise koha. Muide, tolle mängu ajal oli edetabeli põhjal kahe mängija tasemevahe märgatavalt väkisem kui praegu (59 kohta), sest 2017. aasta algul oli ka Anett esisajast väljas. Aga ta tõusis tol kevadel üsna kiiresti TOP50 sekka.
Mida siis on seni saavutanud Stojanovic? Juunioride klassis oli 1996. aastal sündinud neiu 2013. aasta parimal nädalal maailma noorte 17. reket, aga kaks võitu juunioride 2. kategooria turniiril jäidki tema parimateks tulemusteks. Juunioride slämmiturniiridel Stojanovici edu ei saatnud.
Täiskasvanute ITF-i turniire hakkas Stojanovic võitma 2014. aastal, kui talle kuulus kolm esikohta, neist üks ka 25-tuhandelisel turniiril. Ent esialgu ei piisanud sellest rohkemaks kui pääsuks TOP500 sekka. Kuid sujuv tõus jätkus 2017. aasta maini, kui Stojanovic haaras edetabelis 121. rea. Ent kehv vorm ja mitmed vigastused langetasid serblanna 2018. aasta lõpuks 244. kohale ehk siis umbes samale pulgale, kus ta oli olnud kolm aastat varem.
2019. oli aga Stojanovici läbimurdeaasta. Võidud sai ta ainult ITF-i turniiridel (kaks korda W60 ja korra W80), aga ta pääses suvel meile lähedases Jurmalas WTA 250 turniiri veerandfinaali ning sügisel Hiinas sama taseme võistlusel poolfinaali ja veerandfinaali. Slämmiturniiride põhitabelisse Stojanovicil asja veel polnud, aga juba 2020. aastal sai ta kolmel peetud slämmil otse põhiturniirile, kuid esimesest ringist kaugemale ei jõudnud. 2019 septembrist alates oli Stojanovicist saanud esisaja mängija ja nüüd on ta pooleteise aasta jooksul kõikunud edetabelis TOP100 kahes viimases kümnes (karjääri parim koht 81. märtsis 2020).
Tänavust aastat alustas Stojanovic 100. kohalt, aga mõned avaringis saadud võidud, nende hulgas ka karjääri esimene võit slämmiturniiri põhitabelis (alistas Australian Openil egiptlanna Mayar Sherifi) kergitasid serblannat pisut, kuid suurima sammu tegi ta siiski Miami Openil 3. ringi jõudmisega. Seal teenis ta ka ühe TOP30 võidu Julia Putintseva (Kasahstan) üle. Kindlasti tuleb aga lisada, et Stojanovic on hea paarismängija (WTA 58.), kes tänavusel Australian Openil jõudis koos Darija Jurakiga (Horvaatia) poolfinaali ning on võitnud ka ühe WTA turniiri.
Stojanovic on agressiivse stiiliga mängija, kelle lemmik on kõvakate, aga Balkani tennisistina tunneb ta muidugi end ka saviliival koduselt. On selge, et Stojanovici praegustest oskustest ei tohiks piisata Anett Kontaveidi alistamiseks, kui Eesti esireket vähemalt oma keskmise taseme välja mängib. Kihlveokontorites on Anett muidugi soosik, ennustusportaal Paf annab tema võidukoefitsiendiks 1,27 ja Stojanovicile 3,80. See tähendab enam-vähem 75-protsendilist võiduvõimalust. Üldiselt on see üsna tavapärane koefitsient, mis Anettile maailma esisaja lõpu mängijate vastu määratakse.
Kontaveidi ja Stojanovici kohtumine peetakse Stadium 3 nimelise väljaku teise mänguna, esimene matš (Karolina Muchova – Qiang Wang) algab Eesti aja järgi kell 12. Nagu tavaliselt, võime lubada, et enne 13.30 Anett ei alusta, aga tavaliselt tuleb sellele ajale natuke juurde panna.
