fbpx
Close
paf.com

Arst on rääkinud: mehed, just neid kümmet asja võtke palun oma tervise juures eriti tõsiselt!

Foto: Synlab

Dr Jüri Laasik SYNLABist võtab oma intervjuu kokku palvega: „Kas võiksin ka mõned head soovitused edastada?“. Loomulikult võib! Dr Laasiku head soovitused meestele on järgmised: ära suitseta, piira alkoholitarbimist, söö tervislikult, liiguta, proovi püsida normaalses kaalus ja ära vaju stressikoorma all kokku!

Miks annab dokor Laasik lugejale edasi sellised head soovid? Sest sellele eelnevalt oleme rääkinud temaga ligi tunnikese põhjustest, mis eesti mehi varakult hauda viivad. Kõik põhjused on ennetatavad, loogilised, kuid numbritele otsa vaadates tundub, et meestele täiesti võimatud järgida. Loe edasi mõttega ja vaata, kas ja mida sina saaksid teha (või juba teed), et elada võimalikult pikalt tervena.

Alusta tervisekontrollidega pigem varem kui hiljem
Tervisehädad ja haigused progresseeruvad. See, mis täna tundub tühine, võib homme olla tõsiseks vaevuseks. Seega tasub alustada erinevate tervisetestidega näiteks Pikema Sõpruse Päeva raames pigem varem, kui hiljem – näiteks 20.–30. eluaastates. Seda selleks, et võimalikele terviseprobleemidele varakult jälile saada ja normist väljas analüüsidega midagi ette võtta.

Ära lükka edasi arstikülastust
Mehed vanuses 40–50 käivad arsti juures kaks korda vähem kui naistest eakaaslased. Alates 60. eluaastast pöördub pilt vastupidiseks. Mine käi seal arsti juures ikka kohe ära, mitte „homme“. Paljusid haiguseid on võimalik ennetada. Ära kannata, ära karda visiidi tulemust ja ennekõike ära palun kasuta enese diagnoosimiseks dr Google’it. See on halvim, mida teha saad.

Ära arva, et infarkt sind ei taba
2020. aastal moodustas infarkt 12% Eesti meeste surmadest. Veresoonkonnahaigused kokku aga 40% surmadest. Vaata korraks ringi tänaval, tööl, bussis või sõprade seas. Järgmise kümne aasta jooksul on statistiliselt kümnest mehest neli surnud veeresoonkonnahaigustesse. Ja sa arvad, et sa oled igavesti kaitstud?

Kõige suurem mure, mida arst näeb, on ülekaalulisus
Uuring 2020. aasta algusest ütleb selgelt: 40–50-vanustest meestest on Eestis tervelt 72,2% ülekaalulised ja 27,4% rasvunud. Selle tulemusena tekivad kohe järgmised mured: madal testosteroonitase, paigast ära vererasvade tasakaal, mis on veeresoonte lupjumise põhjuseks. Sellest omakorda tulenevad infarktid ja insuldid. Lisaks diabeet ehk suhkurhaigus ja asju on veel ja veel… Kui see peaks natukene lohutama, siis on sama probleem ka mujal maailmas, aga me räägime siiski Eestist. Lahendus: proovi rohkem liikuda, sest kaalul ei ole ei vähem ega rohkem kui elu või surm.

Vähene füüsiline koormus viib hauda
Liiguta, liiguta ja liiguta natukene veel. Füüsilise koormuse puhul langevad mitmed ohtlikud näitajad. Seega nagu ütles õpetaja Laur: kui kõike ei jõua, tee kasvõi pool. Alguses kasvõi 30 min füüsilist koormust, või näiteks üks tund koeraga jalutamist. See oleks esialgu täiesti normaalne koormus, peaasi, et sa niisama kogu aeg diivanil ei vahiks!

Töö ja puhkeaja normaalse vahekorra ignoreerimine pole kindlasti hea mõte
See punkt puudutab eriti noori, aga ka keskealisi mehi: tööd tee töö ajal ja puhka puhkeajal! Puhkeaeg võib ja mõnes mõttes isegi peaks olema samuti aktiivne, aga ülimalt oluline on UNI. Just magades taastub keha nii füüsilises kui vaimses mõttes: näiteks REM unefaasis taastub vaimne võimekus. Kui me ei puhka, siis meie töövõime langeb, asjad kipuvad kuhjuma ja tulemuseks on stress ning sellele järgnev depressioon. Need võivad viia omakorda suitsiidideni (2020. a. Eestis 2% surmapõhjustest meestel). Seega ära alahinda puhkuse aga ennekõike une tähtsust!

Ebaterved eluviisid lõikavad su elust aastaid nagu vikatiga
Sellega ei üllata ilmselt küll mitte kuidagi mitte kedagi. Jutt loomulikult alkoholist ja tubakast. Statistiliselt on mõlema tarbimine Eestis selle sajandi algusest kuni tänaseni jõudsalt vähenenud, kuid minna oleks veel.

Kui tarbid liigselt alkoholi, on tulemus teada. Sind tabavad maksahaigused (näitude halvenemine 27% meestest), langenud testosterooni tase ja tõusnud kolesterool. Alkohol muutub püsival tarvitamisel antidepressandist kiiresti depressandiks.

Sama on tubaka tarbimisega: 50% kopsuvähi diagnoosidest on seotud suitsetamisega. Lisaks hingamisteede pahaloomulised kasvajad, mis moodustavad 25% meeste surmadest. Ja ära arva, et alternatiivsed tubakatooted palju tervislikumad on.

Toitumine on pika ja hea elu alus

Toitumine on väga-väga oluline. Noorte suured lemmikud burger ja muu kiirtoit tõstavad kolesterooli ja neis on vähe vitamiine. Ja suhkur on ikka veel valge surm. Tervislik on proovida reguleerida toitumist, et see oleks regulaarne: söö hommikul, õhtul ja lõunal. Lisaks pööra tähelepanu sellele, mida sa sööd! Jäta meelde: roheline ehk toortoit on sõber! Sealt saad sa vitamiine. Ka kiudained on olulised. Aga ka liha: kuigi geograafiline asukoht sunnib sööma traditsiooniliselt sealiha, võiksid sa seda võiks süüa vähem. Ka kana on teadupärast tervislik, kuid kananahas on näiteks kõige enam kolesterooli. Ole siis tähelepanelik ja teadlik.

Sugulisel teel levivad haigused – isegi kui neid ei tundu olevat, siis kontrolli ennast!

Mitmed sugulisel teel levivad haigused on meeste puhul sümptomiteta, mistõttu ei pöörata neile üldse tähelepanu. Ravimata võimalikud haigused võivad aga viia eesnäärmepõletikuni, viljatuseni ja suguteede põletikeni. Näiteks B- ja C-hepatiit, mis samuti levivad sugulisel teel, võivad mööduda oma aktiivses faasis täiesti ilma vaevusteta. Ometigi jäävad nad kahjustama sinu maksa ja võivad avalduda hiljem…kui on juba hilja. Seega – kontrolli ennast!

Eesnääre!

Oska märgata eesnäärmehaiguste sümptomeid, sest statistika on tuim:
• meestest vanuses 20–50 aastat 15–20% põevad eesnäärmepõletikku

• enam kui 50% kaebavad eesnäärme healoomulisest suurenemisest tekkivate kusemishäirete üle
• ühel mehel viiest mehel diagnoositakse eesnäärmevähk
• peaaegu 80% üle 80-aastatest meestest võib leida eesnäärmevähki.

Oska siis märgata esimesi ilminguid: öine tihedam urineerimine, nõrgem kusejuga, vaevused kubemepiirkonnas. Tee test alates 3540 eluaastast!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kommenteeri
scroll to top