Kuigi Eesti noorte meistrivõistlused lõppesid viis päeva tagasi, rääkis Tennisnet hiljuti lõppenud olulisimast siseriiklikust noorte turniirist kogenud tennisetreeneri Alo Ojassaluga. Küsisime ja uurisime, millise mulje turniir jättis.
Kes mängijatest kõige rohkem silma jäi?
Kõige rohkem jäi silma Mark Lajali (võitis esikoha kõikides mänguliikides – toim) professionaalsus, nii mänguks valmistumisel kui väljakul olles. Ta oli isegi natuke liiga palju teistest üle. Siinkohal pean silmas ka tema ITF turniire, ta on ikkagi juba õige mängija valmis.
Samuti meeldis Markus Mölder, kogu tema mäng otsast lõpuni. Mölderi puhul jääb vaid oodata, et kondi peale liha kasvaks, et meheks muutuks.
Millised olid üllatused, kas neid üldse oli?
Väiksemat sorti üllatus oli Iila võit, arvestades seda, kui suures augus ta on aasta aega olnud. Laias laastus läks küll turniir plaanipäraselt, ei olnud väga suuri üllatusi.
Kuivõrd mõjutas koroonaviirusest põhjustatud paus mängijate vormi, arengut ja turniiri üldiselt?
Ei usu, et väga mõjutas. Seis oli kõigil enam-vähem võrdne, Eestis me ju suhteliselt varakult alustasime võistlustega. Tegelikult oli ju mängijatel kaks kuud aega võistelda, enamikel polnudki treeningutes pausigi, sest juba aprillis hakati väljas mängima. Meil ju väga kinni ei pandud midagi.
Milline oli turniiri üldine tase, kas see on aastatega palju muutunud?
Tüdrukutelt tahaks nagu paremat näha. Tundub nagu tüdrukutel oleks paigalseis. Võrreldes kasvõi täiskasvanute meistrikatega – nad on kõik sellises vanuses, kus peaks juba naiste tennist mängima, aga näha pole seda kuskilt.
Poistel on aga palju, keda jälgida – Lajalilt ootan küll mehetegusid mõningate kuude jooksul. Äkki mängib ennast juba noorte Austraalia lahtistele, aga Prantsuse lahtistele usun, et kindlasti.
Poistel toimubki palju huvitavat, ka Ojakääru on põnev jälgida ning Mölder üks isiklikke lemmikuid mängu poolest. Neil küll füüsilise jõu vahe veel metsik, kuid poiste osas olen üldiselt palju optimistlikum.
Intervjueeris Nell Natali Kivi
