Just praegu oleks pidanud käima Miami turniir, aga koroonaviiruse ajastul on suur tennis vähemalt kolmeks kuuks peatatud ja nüüd on aeg meenutada üht huvitavat ajaloolist fakti, et tšiillane Marcelo Rios kerkis just Miamis 22 aastat tagasi maailma esireketiks.
Alistanud Miami turniiri finaalis Andre Agassi (USA) 7:5, 6:3, 6:4, vormistas Rios ka nn Sunshine Double’i mis eesti keeles võiks kõlada Päikesepaiste duubel. See duubel tähendab, et mängija võidab samal aastal nii Indian Wellsi kui ka Miami turniiri. 1998. aastal tegi seda Rios. Vaadake sellest artiklist, kellel on veel õnnestunud selline duubel teha.
1998. aasta märtsis oli olukord ATP edetabelis märksa teistsugune kui praegu. Ei olnud selliseid liidreid nagu viimasel 15 aastal Roger Federer, Rafael Nadal või Novak Djokovic. Tõsi, oli küll Pete Samprase (USA) ajastu, ent 1998. aasta algus kulges tal ebaõnnestunult ja märtsis muutus edetabel ülaosas väga ühtlaseks. Enne Indian Wellsi ja Miami turniir oli vähemalt kümnel tennisistil võimalus tõusta kahel võistlusel eduka mängu korral esireketiks.
Rios asus enne Indian Wellsi seitsmendal kohal ja oli Samprasest taga 939 punkti. Ameeriklase järel teine oli parajasti tšehh Petr Korda, kes oli 1998. aasta algul võitnud Australian Openi finaalis Riost. Kui Sampras kaotas Miamis kolmandas ringis heale algusele vaatamata lõuna-aafriklasele Wayne Ferreirale 6:0, 6:7, 3:6, tekkis Riosel šanss. Võiduga tõusis ta Samprasest 45 punkti võrra mööda, kuid õlavigastuse tõttu ei suutnud ta esireketi tiitlit kaua hoida – neli nädalat hiljem võttis Sampras selle tagasi. Augustis kerkis tšiillane veel kaheks nädalaks etteotsa.
Nii sai Rios olla maailma esireket kuus nädalat, mis ei ole siiski kõige lühem aeg. Kaks tema kaasaegsest juhtisid edetabelit veel vähem aega – Carlos Moya (Hispaania) kaks ja Patrick Rafter (Austraalia) ühe nädala. Ent Rios on neist ainus, kes pole võitnud ühtki suurt slämmi. Kui WTA edetabelis leidub mängijaid, kes on juhtinud slämmi võitmata (Dinara Safina, Jelena Jankovic, praegu veel ka Karolina Pliškova, kaua oli sarnases seisus Caroline Wozniacki), siis meeste seas on Rios ainus.
Suurel slämmil jäigi 1998. aasta Australian Openi finaal Riosele ainsaks ja seal kaotas ta Kordale kindlalt, võiks isegi öelda, et häbiväärselt 2:6, 2:6, 2:6. Teistel slämmiturniiridel ei jõudnud Rios veerandfinaalist kaugemale. Andekas Tšiili mängija lõpetas karjääri juba 28-aastaselt (2004). Põhjuseks olid eelkõige vigastused, aga küllap ka elustiil, mille juurde veel tuleme. Enne räägime põgusalt tšiillase tõusust ja tema plussidest.
Rios sai 17-aastaselt (1993) maailma juunioride esireketiks ning läks sealt üpris sujuvalt üle profitennisesse, kui juba esimesel aastal (1994) jõudis esisajasse. Ta sattus tol aastal Roland Garrosi slämmiturniiri avaringis loosi tahtel kokku Samprasega ja pani talle kõvasti vastu, kaotades 6:7, 6:7, 4:6. Pikajuukseline, kuid samas osav vasakukäeline mängija torkas kohe meediale silma, kuid mehe pikkus (175 cm) ei ennustanud ehk parimat tulevikku. Kuid vähemalt tol ajal oli olemas hea näide Michael Changi (USA) näol, kes veel lühemana kerkis slämmivõitjaks ja maailma teiseks reketiks.
1995. aastal võitis Rios koguni kolm ATP turniiri (Bologna, Amsterdam, Kuala Lumpur), kuid tegelikult oli 1996. aasta talle veel edukam. Sel hooajal ta võitis ühe turniiri, kuid mängis väga hästi Masters Series (tollal nimetati Super 9) turniiridel (kolm poolfinaali ja kaks veerandfinaali), mis tagas koha esikümnes.
1997. aastal võitis Rios oma esimese Super 9 turniiri Monte Carlos ja mängis kaks nädalat hiljem Rooma finaalis, olles nüüd edukas liivaväljakute hooajal. Aga Rios oli kõvakattel sama hea ja 1998. aasta, millest siin juba räägitud, seda ka tõestas. Lisaks võitudele Indian Wellsis ja Miamis ning Australian Openi finaalile sai ta esikoha veel Aucklandis, Roomas, Sankt Pöltenis, Singapuris ja Grand Slam Cupil ehk siis aasta jooksul seitse turniirivõitu.
Allolevas videos näete valikut Marcelo Riose esitustest tenniseplatsil. Need tõendavad meile selgelt kuivõrd andeka mängijaga oli tegemist.
“Üks minu eesmärke oli saada juunioride esireketiks,” ütles Rios pärast võitu Miamis ja esireketiks saamist. “Arvasin, et profiks saamine saab olema raske samm, aga kerkisin aastaga esisajasse ja olen nüüd 22-aastaselt esireket. Kõik läks üsna kiiresti.” Rios lisas, et Miami finaalmäng Agassi vastu võis olla tol hetkel tema karjääri parim esitus (sellest mängust näete mõnda pallivahetust ka videost).
Rios sai kiitust kuulda ka teistelt. “Olen temaga mõnel korral trenni teinud,” ütles endine maailma esireket Stefan Edberg 1998. aastal. “Ta oli väga kiire ja väga andekas. Ta üllatas mind päris tugevalt sellega, kuidas ta palli lööb. Indian Wellsis ja Miamis mängis ta kohati fantastilist tennist, mida oli kõrvalt väga tore jälgida,” sõnas Rootsi kuulsus.
Carlos Moya (samuti kunagine esireket) lisas: “Ta on ilmselt andekaim mängija, keda olen kunagi näinud. Tema mängu on nauditav vaadata. Tal on teistsugune stiil, aga ta mängib suurepäraselt.” Rios oli oma parimatel aegadel tagajoonemängus kõigile ülimalt ebameeldiv vastane, sest ta lõi osavalt vintpalli ja muutis kiiresti löögi suunda, sundides vastast liikuma nurgast nurka, nii et need ei saanud oma ründavat stiili kuidagi peale suruda. Veel üks rootslane Thomas Enqvist ütles, et nii nagu Rios näeb väljakut ja kasutab löömiseks erinevaid nurki, ei suuda keegi. Videost võib aga näha, et Rios oli briljantne ka keerukate lendpallide löömisel.
Kuigi 1999. aastal hakkasid Riost juba sagedamini kimbutama vigastused, püsis ta kolmandat hooaega järjest esikümnes ja võitis karjääri viienda Masters-turniiri Hamburgis ning veel esikoha Singapuris ja Sankt Pöltenis, kus ta sai kokku kolm turniirivõitu (1996, 1998, 1999). Sellega oli Riose karjääri helgem aeg läbi, ehkki veel 2002. aasta esimesel poolel näis saabuvat uus tõus, ent Miami turniiri poolfinaalis Agassiga lõi vigastus välja ja tšiillane loobus seisul 7:6, 4:6. Esimese seti tie-break’i kaks viimast punkti on näha samuti videol. Rios teenis 21. sajandil veel kolm esikohta ja karjääri jooksul kokku 18 ATP turniirivõitu, aga võinuks saada rohkem. Eriti muidugi slämmiturniiridel.
Rios oli üpris keevaline natuur ja tema väljaütlemised polnud alati viisakad. Näiteks kui Argentiina ajakirjanik küsis Rioselt pärast esinumbriks saamist, et kuidas talle meeldib võrdlus kuulsa argentiinlase Guillermo Vilasega, vastas tšiillane: “Mind on temaga võrreldud juba päris pikka aega. Aga ma ei tunne teda. Ainus mis tean, et tema oli maailmas number kaks ja mina olen üks.” Kuid seda, et Vilas võitis neli slämmiturniiri ja ATP finaalturniiri, ei pidanud Rios vajalikuks võrrelda.
Riosega on seotud veel palju vastuolulisi seiku. Näiteks vallandas ta treener Larry Stefanki kohe pärast seda, kui oli saanud maailma esireketiks, põhjendades otsust, et soovib edasi liikuda teises suunas. Lisaks on Rios tarvitanud vägivalda. Ta sõitis autoga otsa oma füüsilise ettevalmistuse treenerile Manuel Astorgale, kelle jalg sai tugevalt vigastada. Oma teise abikaasa Maria Eugenia Larraini lükkas Rios sõidu pealt autost välja. 2001. aastal arreteeriti Rios Roomas, kus ta lõi taksojuhi nina puruks.
Kuigi Rios ei olnud alkoholiga üldiselt pahuksis, on tal siiski teatud intsidente ka purjus peaga, näiteks ta märatses Ecuadoris ühe hotelli baaris ja läks basseini alasti ujuma. Ise on Rios tunnistanud ka mängurlust. Kui ta Australian Openil jõudis finaali, siis ütles meediale, et on kasiinos nii palju raha maha mänginud, et kasumisse jääks ta turniiriga ainult siis, kui tuleks võitjaks. Et aga Rios finaali kaotas, siis jäi ta enda sõnul “umbes nulli”.
Mis on aga veel huvitavam ja polegi tema eluloos kirjas – üsna hiljuti (tänavu 20. veebruaril) andis Rios intervjuu Venezuela ajalehele El Nacional, kus ütles, et ATP varjas Andre Agassi dopingutarvitamist. “Agassi jäi vahele neli korda, aga ATP mätsis selle alati kinni, sest muidu oleks see tähendanud tennisele põrgut,” ütles Rios. Tšiillane lisas, et ATP “upitas” ka Pete Samprast, sest aasta finaalturniiriks valiti alati kiire põrkega väljak, kus ameeriklane domineeris. “Arutasime seda hispaanlase Sergi Brugueraga, et igal aastal võiks finaalturniiril olla erinev väljakukate. Aga lõunamaa mehi seal ei soositud,” sõnas Rios. Muidugi on tegemist Riose isiklike arvamustega, millel mingit katet pole.
Võib eeldada, et õla- ja seljavigastused võisid ka tekkida ebasportlikust eluviisist, sest Rios ei olnud kuigi hoolas treenija. Nii et võib-olla võime 22 aastat tagasi ajalugu teinud mehe kohta hoopis öelda, et ta saavutas rohkemat, kui selliste eluviiside juures eeldanuks.
