ATP on meeste profitennise kohta teinud erinevat statistikat. Üks tähtis faktor mängus on murdepallide realiseerimine ja päästmine, mille osas oli 2018. aastal ületamatu Rafael Nadal.
Kuna sisuliselt kõik tippmängijad päästavad murdepalle üle 50% ja kasutavad neid alla 50%, siis on olulisim näitaja erinevus matemaatilisest keskmisest. Täpset keskmist ei saa arvutada, sest ATP antud tabelis pole teada, kui palju murdepalle pidi antud mängija päästma ja kui palju oli tal endal murdepalle. Kuna iga murdepalli üks mängija võidab ja teine kaotab, siis on ju maailma kõigi mängijate keskmine kokku igal juhul 50%.
Rafael Nadal päästis koguni 70,46% murdepallidest ja ise kasutas ära 45,57%. Nii tuleb tema pluss/miinus 16,03 – arvutatud nii, et 20,46% oli ta päästmisel üle ja 4,43% murdmisel alla 50%. Kui veel “puust ette teha”, siis näiteks mängija, kes päästab 60% ja ise kasutab 40% murdepallidest, on nende punktide mängimisel nullis, sest tal õnnestub samavõrra rohkem päästa, kui ise kasutada.
Esikümne pluss/miinus tabel on aga järgmine: 1. Nadal +16,03, 2. Roger Federer +10,37, 3. Pierre-Hugues Herbert +8,30, 4. Steve Johnson +7,05, 5. Pablo Carreno Busta +6,78, 6. Kei Nishikori +5,48, 7. Borna Coric +5,41, 8. Roberto Bautista Agut +5,40, 9. Adrian Mannarino +4,89, 10. Gael Monfils +4,84.
Eraldi võetuna oli parim murdepallide päästja Johnson, kellel see õnnestus 70,75% punktidest ja parim murdepallide kasutaja Monfils 46,42 protsendiga. Kuid Nadal kuulus esikolmikusse mõlemas arvestuses.
