Täna saab 75-aastaseks 1967. aasta Eesti noortemeister ja hilisem Eesti Tennise Liidu president Tiit Nuudi.
On siis Nuudi tennisist, tennisetegelane, ärimees või Eesti Olümpiakomitee president? Tegelikult on ta seda kõike ja kuigi tenniseinimesed täna tähistavad Nuudi juubelit, tunneb laiem üldsus teda ilmselt ikkagi viimati mainitud ameti ehk EOK presidendina tegutsemise kaudu.
Kuid läheme siiski ajaloos tagasi sinna, kust sporditee sai alguse. Nuudi alustas tennisemängimist Nõmmel, aga noorte tippklassi mängis ta ennast Kalevis. 1960ndad, mil Nuudi noorteklassis ilma tegi, olid Eesti tennises kõige edukamad. Eesti võitis kuldmedaleid NSV Liidu täiskasvanute individuaalsetel ja võistkondlikel meistrivõistlustel, aga noorte seast kerkisid üha uued tegijad, nende seas mitmed NSV Liidu noortemeistrid.
Seetõttu oli isegi kerge üllatus, et Nuudi suutis 1967. aastal ennast küllaltki tugevast seltskonnast läbi mängida ning Arvi Lassi ja Lembit Aineni ees Eesti U18 meistriks tulla. Samuti võitis Nuudi kulla paarismängus koos Rein Uusväliga. Kui tollal oli nii mitmegi noormehe jaoks tennise ainuke väljund, et mitte halvale teele minna, siis vastupidiselt oli Nuudi koolis eeskujulik õpilane ja tennisetrennis hoolas. Treener Jüri Põldoja on rääkinud, et polnud ühtki noort mängijat, kes oleks nii hoolikalt täitnud treeningpäevikut nagu Nuudi.
Täiskasvanute klassis teenis Nuudi ühe pronksmedali 1969. aastal paarismängus jälle koos Uusväliga. Nuudi esindas Eestit kuni 1971. aastani erinevatel võistlustel, aga pikalt tema tennisekarjäär ei jätkunud. Kuid mis jätkus – Nuudi jäi tennise ja laiemas plaanis spordi juurde.
Kui Nuudi lõpetas 1973. aastal Tallinna Tehnikaülikooli insener-ökonomistina, suunati ta Moskva olümpiamängude ehitusobjektide juhtimisse. Tegelikult algas sealt ka Nuudi poliitikukarjäär. Kui olümpia purjeregatt sai Tallinnas peetud, asus Nuudi tööle Tallinna linnavalitsuses ja oli aastatel 1982-1988 aselinnapea. Samal ajal oli Nuudi Tenniseföderatsiooni aseesimees ja aastatel 1989-1990 ka taastatud Eesti Tennise Liidu president.
Eesti Olümpiakomitee kodulehe elulookirjelduse juures on Nuudi öelnud: “Oma eluringipidi tagasi vaadates võin öelda, et olen ikka juhtunud kohtadesse, kus on toimunud muutused.” Eks Eestisse jõudsidki muutuste tuuled 1988. aastal ja päädisid iseseisvuse taastamisega, ehkki siis alles suur töö riigi ülesehitamises algas. Vahepeal oli Nuudil koguni kolm ametikohta – keskkonnaminister, Ülemnõukogu esimehe nõunik ja Eesti Spordi Keskliidu esimees.
Olümpialiikumises algasid muutused koos iseseisvumisega, kui kiirelt taastati Eesti koht olümpiaperes ja juba 1992. aasta veebruaris saadi oma võistkonnaga minna talimängudele. Nuudi oli algul tegev EOK asepresidendina, aga aastatel 1997-2001 sai temast Arnold Greeni järel teine EOK president. Albertville’i (1992), Lillehammeri (1994) ja Atlanta (1996) olümpial oli Nuudi Eesti delegatsiooni juht. Tookord saigi tavapäraseks, et EOK presidendiks hakati siis ja edaspidi valima äri ja/või poliitikaga seotud inimesi. Selles, et Nuudi abiga saadi olümpialiikumist rahastada, oli kindlasti oma osa tema töötamisel AS Paulig Baltic juhatuse esimehena. Sellel kohal tegutses Nuudi aastatel 1993-2012.
Ega nüüd nende aastatega Nuudi tegevus spordi juhtimisel ei lõppenud, aga juba 1995. aastal teenis ta ROK-i aastaauhinna “Olümpialiikumise ühtsus” ja 2003. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi. 2022. aastal peeti Tiit Nuudit spordi elutööpreemia vääriliseks.
Nuudi on ka aastast 1999 Eesti Tennise Liidu auliige ja ta pole sidemeid Eesti tennisega kaotanud. Seda enam, et tema tütar Maileen mängib edukalt ja on isa saavutused kindlasti üle löönud – ärgu juubilar selle peale pahandagu! On ju Maileen tulnud juba kolmes erinevas mänguliigis Eesti meistriks ja kuulunud ka rohkem aastaid Eesti koondisse.
Eesti Tennise Liit ja Tennisnet soovivad juubilarile õnne ja head tervist!
