Hispaania jalgpalluri Gerard Pique ja tema investeerimisfirma Kosmos panid koos Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooniga (ITF) õla alla pikaajalise traditsiooniga Davis Cupi uuele formaadile, mis on tekitanud erinevat vastukaja.
Nüüdseks on teada, et järgmisel aastal peetakse Davis Cupi seni Maailmaliiga nime all tuntud turniir Madridi kõvakattega siseväljakuil 18.-24. novembrini 18 meeskonna osavõtul. Neist kuus on juba teada: Prantsusmaa, Horvaatia, USA, Hispaania, Suurbritannia ja Argentiina. Ülejäänud 12 tiimi selguvad veebruari algul peetavates kohtumistes. Juba on kokku lepitud, et ka 2020. aasta turniir toimub Madridis ning esimese võistluse neli parimat jäävad liigasse püsima, 5.-16. meeskond peavad üleminekumänge altpoolt tulijatega ja kaks viimast kukuvad välja.
Paraku on aga nii, et kui korraldajad on eufoorias, siis tipptennisistid pole sugugi vaimustunud. Rafael Nadal on uut formaati toetanud, ent tema on hispaanlane, kes pealegi saab kodus mängida. Roger Federer aga sõnas irooniliselt: “On pisut veider, et jalgpallur tungis tenniseärisse.” Samal ajal õhkavad korraldajad, et uus võistkondlik turniir saab olema sama populaarne kui golfi Ryder Cup, millel USA tiim võtab mõõtu Euroopa ühendvõistkonnaga. Kosmos on investeerinud Davis Cupi juba kolm miljardit dollarit ja auhinnaraha peaks olema sama kõrge nagu suure slämmi turniiridel. Endise Davis Cupi pooldajad aga rõhuvad, et nüüd kaob kodus-võõrsil matšide atmosfäär ja turniiri pikaajaline traditsioon on tapetud.
Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hindi sõnul tähendab kõrgema liiga reglemendi muutmine muutusi ka allpool ehk siis Eesti jaoks. “Tänase päeva seisuga pole veel kindel, kuidas turniir alumistes liigades üldse toimima hakkab. Esiteks on see, et meeskondi tahetakse liigitada edetabeli põhjal, aga see lööks praeguse divisjoni süsteemi segi,” ütles Hint. “Hetkeseisuga tuleks Eestil pidada vaid üks kohtumine aastas ja sellest selgub, kas tõuseme ülespoole või langeme alla.” Hint lisas, et kui kümme aastat tagasi oleks eelarve kitsikuse juures olnud isegi hea, et kodumängu ei pea pidama, siis praegu tahetakse Eesti parimaid ikka kodus näha.
Maailma tippturniiri kohta kommenteeris Hint, et sisuliselt ostsid ärimehed 25 aastaks turniiri ära, ehkki ITF teeb korraldajatega endiselt koostööd. “Davis Cup vajas muutusi, sest paljud tippmängijad ei osalenud senise formaadi järgi peetud matšides. Kuid ka uus formaat on elujõuline ainult siis, kui kõik tipud nõustuvad seal mängima. Praegu on teada, et Federer, Djokovic ja Alexander Zverev on uue süsteemi vastu. Kuigi mängus on suur raha, ei ole see kõige kõrgematele tippudele enam nii tähtis. Oluline oleks korraldajail saada kokkuleppele ATP-ga, et mängus oleksid ka edetabelipunktid. Samal ajal leppis ATP kokku Tennis Australia’ga, et jaanuari algul korraldatakse seal Davis Cupile sarnane World Team Cup. See aeg meeldib proffidele rohkem kui novembri lõpp, mil nad tahavad puhata,” rääkis Hint.
Treener Harri Neppi sõnul kurdavad tippmängijad, et nädal aega ei taha nad novembris tippturniirile raisata. “Jah, ka endine formaat, kui tuli matši mängida hooaja keskel, ei meeldinud paljudele. Tuleb välja, et nii pole hea ega ka teisiti hea,” nentis Neppi. “Minul on küll kahju, et Davis Cupi traditsiooniline süsteem muutub. Võib-olla kõrgemas seltskonnas see nii oluline polegi, aga madalamal, kus ka Eesti mängib, poleks küll muutusi vaja olnud. Väikestele riikidele olid need kodused matšid väga olulised ja see motiveeris ka mängijaid.”
Tenniseasjatundja Margus Uba ütles filosoofiliselt: “Kahju, kui traditsioone murtakse, aga maailm muutub ja meie koos sellega.” Uba on samal seisukohal nagu Hint, et uue turniiri edu sõltub ainult tippude kaasamisest. “Kui kõik parimad võtavad lõpuks sellest turniirist osa, siis muutub uus võistlus haaravaks ka publikule,” sõnas Uba.
