Maailma esireket Novak Djokovic (Serbia) on 2023. aastal mänginud ainult 12 turniiri, aga võitnud neist seitse. Tänase esikohaga Pariisi Mastersil jätkus Djokovici võiduseeria, mis algas Cincinnatis, jätkus US Openil ja kestis edasi Pariisis, mänge oli neis kokku 17.
Vahepeal pidas Djokovic poolteist kuud pausi, Aasia turniiridele ta ei sõitnud. Kuigi Djokovici vorm oli pärast pausi kõikuv ja mitmes matšis polnud kaotus kaugel, näitas maailma esireket taas, et võitmiseks ei pea ta olema isegi parimas vormis. Seda rõhutas Djokovic ka võiduintervjuus, et neljapäeval, reedel ja laupäeval tuli tal võitmiseks kõvasti pingutada, aga finaaliks oli tema vastane Grigor Dimitrov (Bulgaaria) vist “kinni jooksnud”.
Eriti võrreldes poolfinaaliga, kus Djokovic sõna tõsises mõttes küünte ja hammastega hoidis kinni mängust Andrei Rubleviga, jäi Dimitrov finaalis lahjaks. Ta ei teinud ühtki säravat ühe käega tagakäe äralööki, mida ta eelmistes kohtumistes lausa hulgikaupa sooritas. Kuid vast on Dimitrov ka Djokovicile soodsam vastane, sest bulgaarlane on stabiilne, aga mitte liiga terav. Djokovicile see sobib, sest stabiilsusega ei mängi teda keegi üle (võib-olla Daniil Medvedev paaril korral on suutnud), maailma esireketi vastu peab maksimaalselt jõudu rakendama.
Igatahes oli tulemus finaalis 6:4, 6:3 ja võrreldes väga paljude põnevate mängudega, mida turniiril nähti, oli finaal igav. Lõpus peitis Dimitrov näo kätesse – ta ei olnud nördinud kaotusest maailma parimale mängijale, vaid sellest, et ei suutnud endast parimat anda.
Staistika näitab, et äralöökide arv oli finalistidel võrdselt 15, aga lihtvigu tegi Djokovic ainult neli, Dimitrov 16. Võimalik muidugi, et osa lihtvigu on loetud sunnitud vigadeks, sest neid tundus olevat natuke rohkem. Aga Djokovici neli lihtviga näitab eelkõige seda, et vastane ei pannud teda probleemide ette. Oma servil kaotas serblane kokku 11 punkti (esimese servi võidupunktid 81%) ja ühtki murdepalli Dimitrovil polnud.
Djokovic on nüüd tänavu võitnud 51 ja kaotanud 5 mängu. Kokku 56 kohtumisest täpselt pooled on ta mänginud suurtel slämmidel, sest ta jõudis kõikjal finaali ja kaotas ainult Carlos Alcarazile Wimbledonis. Siiski võib leida Djokovici hooajas ka ühe nõrga perioodi – aprillis kaotas ta kahel turniiril teises mängus – korra Lorenzo Musettile ja korra Dušan Lajovicile. Sellele järgnes kaotus Holger Runele Rooma veerandfinaalis, aga alates Roland Garrosi slämmiturniirist on Djokovic võitnud 31st mängust 30.
Pariisi Mastersi võitis Djokovic seitsmendat korda ja tema esimesest tiitlist on möödas juba 14 aastat. Üldse Masters 1000 turniire on aga serblane võitnud nüüd 40 ja selles osas on ta maailmas parim.
Tõenäoliselt oleks Djokovic osalenud ka Indian Wellsi ja Miami turniiril, aga kevadel kehtis USA-s veel välismaalastele Covid-19 vastu vaktsineerimise nõue. Kuid nagu näeme, piisab serblasele ka 12st turniirist, et kindlalt esireketina püsida. Kolme nädala pärast saab Djokovicil täis 400 nädalat edetabeli liidrina. See on kindel, sest järgmisel pühapäeval algav ATP finaalturniir ei saa Djokovici liidrikohalt kukutada ja pärast seda uue aastani enam turniire pole – vähemalt edetabeli esimese osa meestel.
