Seda ootasid kõik tennisesõbrad ja kuigi mäng lõppes alles öötundidel, said elamuse kõik need pealtvaatajad, kes kannatasid 12-kraadist temperatuuri, ja miljonid televaatajad. Publiku lemmik Rafael Nadal (Hispaania, 5), Prantsusmaa lahtiste 13-kordne võitja, alistas maailma esireketi Novak Djokovici (Serbia) 6:2, 4:6, 6:2, 7:6.
“Novak on üks kõigi aegade parimaid, et teda võita, pead mängima hästi esimesest punktist viimaseni. Olen superõnnelik, et seda suutsin. Eriti Pariisis, mis on minu lemmik võistluspaik,” ütles Nadal väljaku intervjuus.
Mäng ei olnud siiski ühtlane esimesest punktist viimaseni, mõlemal olid oma perioodid, kus nad domineerisid. Kui üks mees hakkas võitma, leidis teine uue hingamise ja nii käis initsiatiiv käest kätte. Tehniliselt on ju Djokovici ja Nadali tagajoonemäng erinev, kuid just see teebki vastasseisu huvitavamaks, sest mõlemad püüavad üheaegselt leida oma parimaid lööke ja nullida vastase plusse. Vahel on vaja lüüa maksimaalselt kõvasti, aga samas täpselt, et punkti võita. Loomulikult toob see kaasa ka eksimusi isegi suurtelt meistritelt ja me ei pea imestama, et statistikas on Djokovicil kirjas 53 ja Nadal 44 lihtviga. Samas jäi Nadal plussi, sest ta 57 äralööki Djokovici 48 vastu. Tase oli ikkagi uskumatu, kuigi mõnele võis tunduda, et näiteks kolmandas setis hakkas Djokovic liiga palju eksima (tegi selles setis oma 53st lihtveast 16).
Nadal sai kiiresti oma mängu käima ja kui pärast Rooma turniiri, kus hispaanlane oli hädas vigastusega, kanti ta kõige suuremate favoriitide hulgast maha, näitas ta nüüd erakordset tennist – sellist, mida ta on oma 13 tiitlivõidu teel Pariisis kogu aeg näidanud. Eriti kõva oli Nadali esituses teise seti algus, kus ta esimeses geimis murdis Djokovici pärast seitsmendat (!) murdepalli, aga järgmises kahes geimis mängis tapvalt. Kuid Djokovic poleks maailma esireket ja 20 slämmiturniiri võitja, kui ta ei oskaks sellele vastust leida.
Olgu, 2020. aasta finaalis ta ei leidnudki ja Nadal liikus 6:0, 6:2, 7:5 võiduni ühe hingetõmbega. Aga eelmise aasta poolfinaalis jäi Djokovic 0:5 taha, kuid juba esimese seti lõpus leidis rohtu. Ta selle seti kaotas, aga võitis neljas setis. Nüüd, seisul 2:6, 0:3 aitas Djokovici pisut ka Nadali esimene kehvem pallingugeim selles mängus. Djokovic muigas pärast geimi võitmist – enne pingutasin vere ninast välja, aga nüüd sain nii kergelt kätte! Ja sellest piisas, et tuua pööre, Djokovic oli lausa vääramatu teise seti lõpus ja murdis kokku kolmel korral Nadali pallingu – 6:4.
Järgmine murdemoment oli kolmanda seti algus, kus Nadal võitis seitse esimest punkti ja Djokovicil näis olevat pingelangus. Seisul 2:1 tekkis Nadalil ärev hetk, kui ta tegi kaks topeltviga ja ühe lihtsa vea võrgus. Kuid Nadal suutis selle geimi päästa ja pärast seda marssis kindlalt seti võiduka lõpuni.
Mäng näis kalduvat uuesti Djokovici poole neljandas setis. Ta suutis nüüd lihtvigade arvu vähendada (tegi 13 geimiga 13 lihtviga, eelmises setis 8 geimiga 16) ja metoodilise survemänguga taas initsiatiiv haarata. Nüüd hoidsid mõlemad oma servi kindlamalt ja tundus, et Djokovicile ühest murdest piisab. Kuid seisul 5:3 jättis serblane kasutamata kaks settpalli ja Nadal haistis võimalust. Ta sai ise järjest kaks murdepalli ja realiseeris neist teise. Nii jõuti tie-break’i, kus Nadal alustas hiilgavalt ja juhtis juba 6:1. Aga see ei oleks Nadali-Djokovici mäng, kui ka selles seisus midagi ei juhtuks – Djokovic võttis järele 6:4. Viimasel punktil pidi Nadal leidma lausa uskumatu tagakäe äralöögi, et lõpuks mäng võita ja rahvas juubeldama panna! Mängu lõppedes oli kell kohaliku aja järgi 1.15 öösel ja Eestis 2.15.
“Andsin endast parima, ma ei oleks suutnud enamat. Kaotasin mängijale, kes oli täna minust parem, pean sellega leppima,” ütles Djokovic pressikonverentsil. Talle oli kaotus kindlasti kibedam, kui olnuks Nadalile, sest hispaanlane oli juba vahepeal leppinud mõttega, et võib-olla ta Pariisiks parimasse vormi ei jõua. Teiseks, Djokovic ei jõua ikka veel Nadalile järele slämmivõitude arvu (21) poolest, aga Nadal võib nüüd edu isegi suurendada. Toome veel statistikas välja, et murdepalle võitis Nadal 17st 7 ja Djokovic 12st 4. Üldpunktid kuulusid Nadalile 148:130. Lisame ka seda, et omavaheliste mängude seis on nüüd 30:29 Djokovici kasuks.
Kihlveokontorid eksisid teisipäeval kaks korda, sest mõlemas meeste veerandfinaalis võitis autsaider. Enne Nadali-Djokovici eepilist lahingut alistas Alexander Zverev (Saksamaa, 3) Carlos Alcarazi (Hispaania, 6) 6:4, 6:4, 4:6, 7:6, kuigi kihlveokontorite meelest oli umbes 75-80-protsendiline soosik 19-aastane hispaanlane. Kes tegid panuse Zverevile, said raha tagasi koguni neljakordselt. Aga Zverev kontrollis mängu väga hästi, servis laitmatult ja esimese murde tegi Alcaraz alles kolmanda seti viimases geimis. Teise murde tegi noor hispaanlane siis, kui tal oli selg vastu seina – seisul 4:5 neljandas setis. Tie-break’is teenis Alcaraz esimesena settpali oma servil seisul 6:5, aga kaotas siis mõlemad pallingupunktid. Zverev ei realiseerinud samuti servi seisul 7:6, aga lõpuks võitis tõrjepunkti seisuks 9:7.
Zverevi ülekaal oli isegi pisut suurem kui tulemus näitab, ta võitis oma pallingugeime kindlamalt ja punktide üldseis oli 138:125, kuigi kolmegeimilise ülekaalu korral võinuks olla pigem 5-10 punkti vahel. Zverev lõi 7 ässa ja sai esimest servi sisse 71% (Alcaraz 60%). Mõlemad võitsid esimeselt servilt võrdselt 73% punktidest, kuid mõneti üllatavalt oli Zverev parem teise servi punktidega (58% vs 49%). Tavaliselt on teine palling olnud Zverevi kirstunael. Ja muidugi võitis Zverev ka üldarvu poolest esimeselt servilt rohkem punkte, sest ta lõi ju seda rohkem sisse.
Võib arvata, et reedel peetav Nadali ja Zverevi poolfinaal on sisuline finaal, sest tabeli alumises pooles ei tohiks olla kummalegi ohtlikke mängijaid. Tõsi, kui finaali saab Zverev, võib eeldada tema üsna suurt närvipinget ja siis võib kõike juhtuda. Nadal juhib Zverevi vastu omavahelistes mängudes 6:3 ja liivaväljakul 4:1, kuid kaotas talle mullu Madridi turniiri veerandfinaalis.
