Rooma ATP turniir kulges taas meeste tennisele iseloomulikult, et paremate sekka jõudsid ainult kõrge asetusega mängijad. Ainus üllatus oli Rafael Nadali (Hispaania, 3) kaotus Denis Shapovalovile (Kanada, 13) 1/8 finaalis.
Aga kui kolmandat meest poolfinaalis polnud, jõudsid sinna 1., 2., 4. ja 5. asetus. Lõpuks oli ka seaduspärane, et neist finaali murdsid Novak Djokovic (Serbia, 1) ja Stefanos Tsitsipas (Kreeka, 4), kes kohtusid ka viimase liivaväljaku slämmiturniiril ehk mullu Prantsusmaa lahtistel.
Tsitsipas sai Alexander Zverevilt (Saksamaa, 2) revanši eelmise nädala kaotuse eest Madridi poolfinaalis, kuid pigem võiks öelda nii, et see polnud revanš, vaid seniste jõuvahekordade taastamine. Nimelt juhib Tsitsipas omavahelistes mängudes Zverevi vastu 8:4 ja liivaväljakul kaotas ta Saksamaa mehele Madridis esmakordselt. Tsitsipas võitis 4:6, 6:3, 6:3 ja kahes viimases setis Zverevil võimalused sisuliselt puudusid. Teises setis tegi Tsitsipas murde koha algul ja ainult seisul 2:0 oli Zverevil kaks murdepalli, pärast enam mitte ühtki, kaasa arvatud kogu kolmandas setis, kus Tsitsipas murdis kaks korda. Muide, Zverev lõi esimest servi mõnevõrra täpsemini (õnnestumisprotsent 64 ja 60) ning võitis napilt rohkem punkte (70 ja 69%), kuid jäi alla teisel servil, kus Tsitsipas võitis 61 ja Zverev 42% punktidest.
Djokovici kohtumine Casper Ruudiga (Norra, 5) kulges omapäraselt. Djokovic võitis neli esimest ja neli viimast geimi, vahepealsetes geimides oli seis 7:4 norralase kasuks, ent see sisaldas ainult üht murret. Sel perioodil ei olnud Djokovicil ühtki murdepalli, mis tähendab, et mängulõikudel, mil tal olid murdepallid, ta need ka realiseeris, kuigi mitte iga kord esimeselt võimaluselt.
Igatahes oli Djokovic algul Ruudisd sedavõrd üle, et jäi mulje nagu poleks norralasel maailma esireketi vastu relva. Nad kohtusid alles kolmandat korda ja serblane pole settigi kaotanud. Ilmselt on küsimus selles, et Ruud on sarnaselt Djokoviciga nn all round player, kes liigub hästi ja oskab kõike võrdselt. Kuid Djokovic oskab ka kõike ja lihtsalt natuke paremini. Ruud siiski tõestas, et ta võib olla mingil hetkel Djokovicist parem, ent mitte kogu mängu vältel. Tulemus oli 6:4, 6:3 Djokovici kasuks.
Djokovici jaoks kaasnes laupäevaõhtuse eduga ka omaette sündmus – ta saavutas 1000. võidu profikarjääris. Ta ei ole sellega parim, sest rohkem võite on saanud nii tema pearivaalid Roger Federer ja Rafael Nadal kui ka 20. sajandi staarid Jimmy Connors ja Ivan Lendl. Kuid võiduprotsendiga on Nadal (83,2) ja Djokovic (83,1) teistest ees. Näiteks enim võite (1274) teeninud Connorsi võiduprotsendiks jäi 81,8 ja Federeril (esialgu 1251) on see praegu 82,0.
