Miami WTA Masters 1000 turniiri finaal tõotab tulla põnev, sest vastamisi on kaks turniiri ja 16 mängu järjest võitnud Iga Swiatek (Poola, 2) ning maailma 77. reket Naomi Osaka (Jaapan).
Muidugi ei ütle Osaka 77. edetabelikoht tema kohta midagi, sest vahemikus 2018. aasta sügisest 2021. aasta alguseni oli ta ikkagi maailma parim tennisist (kuigi juhtis edetabelit vaid osa sellest perioodist) nelja slämmivõiduga. Praegu on Osakal tegevmängijaist (kui lugeda, et õed Williamsid on sisuliselt loobunud) slämmivõitude arvult parim, teisel kohal asub Angelique Kerber (Saksamaa) kolme tiitliga. Kolm võitu on ka Ashleigh Bartyl (Austraalia), aga tema ei ole alates eelmisest nädalast enam tegevmängija.
Swiatekist saab aga esmaspäeval uus esireket, ehkki Barty jäänuks veel punktidega ette, kui ta ei oleks ennast ise edetabelist maha võtnud. Sealjuures on Swiateki edu teisel kohal asuva Barbora Krejcikova (Tšehhi) ees juba praegu üle 1300 punkti, aga finaali võitmise korral oleks ta ees ligi 1800 punktiga. Teine asi on selles, et Swiatekil on nüüd võimalus teha nn Sunshine Double ehk võita Indian Wellsi ja Miami turniir samal aastal, Viimati sai sellega hakkama Viktoria Azarenka (Valgevene) 2016. aastal ja meestest samal hooajal Novak Djokovic (Serbia).
Osaka alistas poolfinaalis võitlusliku mängu järel 4:6, 6:3, 6:4 Belinda Bencici (Šveits, 22). Bencic suutis Osakaga sammu pidada või isegi temast veidi parem olla seisuni 6:4, 2:2, siis algas jaapanlanna spurt ning ta võitis järgmisest 12st geimist 9. Nii asus Osaka ka otsustavat setti juhtima kahe murdega 5:2, kuid seejärel õnnestus Bencicil üks murre tagasi saada. Seisul 5:4 servis aga Osaka matšivõiduks kindlalt. Eelkõige parandas jaapanlanna teises setis oma tõrjet ja hakkas mängu domineerima ka Bencici pallingul. Enne seda oli šveitslannast olümpiavõitja saanud serviga kogu aeg initsiatiivi. Muidugi olid olulised ka lihtvead, mida Osaka kahes viimases setis tegi vähem.
Siiski ei saa öelda, et mängu läinud pallivahetustes olnuks Bencic halvem, sest Osaka sai otse servilt 16 punkti rohkem kui vastane, aga võitis üldpunktid 13ga (97:84). Nimelt lõi Osaka koguni 18 ässa ja tegi ainult 3 topeltviga, aga Bencicil olid vastavad arvud 7 ja 8.
Samas ei olnud Bencici tugev vastupanu üllatus. Kuigi olümpiavõitja on kaotanud viimasel kolmel hooajal kõik mängud Eesti tennisistidele (kolm Anett Kontaveidile ja ühe Kaia Kanepile), juhtis ta Osaka vastu omavahelistes mängudes 3:0, kusjuures sai need võidud 2019. aastal, mil Osaka oli veel vaheldumisi Bartyga maailma esireket. „Olen olnud sarnases olukorras ka varem,“ viitas Osaka eelmistele kaotustele ja nüüd esimeses setis allajäämisele. „Kuid tundsin, et olin varasemates mängudes läinud paanikasse ja nüüd sisendasin endale: sul on hea võimalus tõestada, et oled täiskasvanumaks saanud. Püüdsin lihtsalt mitte korrata neid vigu, mida enne olin teinud.“
Maailma edetabelis on Osaka nüüd hoobilt 36. kohal, aga finaalivõidu korral kerkiks ta 30ndaks, mis juba tagaks asetuse suvistel suure slämmi turniiridel. Osaka mängib finaalis veidi enam kui aastase vaheaja järel, kuid ega neid turniire, kus ta mulluse Australian Openi võitmise ja praeguse Miami turniri vahel on võistelnud, palju polegi – ainult kümme.
Swiatek võitis Jessica Pegula (USA, 16) 6:2, 7:5, ent isegi esimene sett oli põnevam kui numbrid näitasid ja kestis 44 minutit. Kolm Pegula servigeimi olid väga pikad ja kaks neist suutis Swiatek murda. Kokku oli neis geimides Swiatekil 10 murdepalli ja Pegulal 7 geimpalli, seega oli 2:1 seis neis geimides siiski loogiline tulemus. Teises setis läks hirmsaks murdmiseks. Pegula alustas, kui asus juhtima 3:1, aga pärast seda ameeriklanna enam oma servigeimi üldse ei võitnudki. Ta murdis veel kahel korral Swiateki servi, aga kuna poolatari poolt tuli vastu neli murret, siis niimoodi ta mängu võitiski. Tund ja 48 minutit kestnud heitlus oli poolfinaali vääriline.
Muidugi oli otsustav, et Pegula ei saanud oma ervilt isegi 50% punktidest, ta võitis esimeselt pallingult vaid veidi üle poole (55%) punktidest, aga teiselt servilt 33%. Ka Swiatek oli hädas teise serviga (39%), kuid võitis esimeselt servilt 70% punktidest, mis on naiste tennises kõvakattel hea (aga mitte väga hea) tulemus.
Lisame ka meeste üksikmängu viimase veersndfinaali tulemuse, kus üllatus ei olnud mitte võitja nimi, vaid võidu saavutamise raskus – nimelt alistas Carlos Alcaraz (Hispaania, 14) Miomir Kecmanovici (Serbia, ATP 48.) 6:7, 6:3, 7:6. Geimid olid enamasti ühepoolsed ja kahe tie-break’iga mäng kestis mõneti üllatavalt vaid 2 tundi ja 22 minutit. Põhjus oli mõlema mehe selge domineerimine oma servil – Alcraaz kaotas mängu jooksul vaid ühe ja Kecmanovic kaks pallingugeimi. Kuigi huvitav oli see, et mäng algas kohe murdega, kui Kecmanovic sai 3:0 ette. Aga nagu teame, oli see serblase ainus murre. Avasetis sai Alcaraz murde tagasi, kuid kaotas siis tie-break’is seisul 5:4 kaks punkti oma pallingul ja loovutas ikkagi seti.
Alates teisest setist oli mängus kokku vaid kaks murdepalli, enda oma Alcaraz realiseeris, kuid Kecmanovic mitte. Murdepallide tulemus oli lõpuks selline: Alcaraz 2st 2 ja Kecmanovic 2st 1. Kusjuures otsustavas setis olid servigeimid nii ühepoolsed, et isegi seisu 40:40 ei esinenud kordagi. Seevastu otsustavas tie-break’is oli minimurdeid päris palju (viis) ja kaks viimast tegi Alcaraz, kes seisult 3:5 võitis neli punkti järjest – ühe vastase, kaks oma ja matšpalli taas vastase servil.
Huvitav on nüüd näha, kuidas eeloleval ööl mängib erakordses hoos olev Alcaraz tiitlikaitsja Hubert Hurkacziga (Poola, 8), kes on nö “Florida spetsialist” – ta on alates mullu jaanuarist selles USA osariigis võitnud 15 mängu järjest. Seeria koosneb Delray Beachi ja Miami turniirivõitudest ning neljast võidust tänavusel Miami turniiril. Põhjus on ka lihtne – mängudevälisel perioodil harjutab Hurkacz reeglina Floridas.
