Kolmandat mängu järjest kaotas maailma esireket Novak Djokovic (Serbia) US Openil esimese seti, aga nagu kahel korral varemgi võitis lõpuks üsna kindlalt. Ööl vastu neljapäeva peetud veerandfinaalis olid tema võidunumbrid Matteo Berrettini (Itaalia, 6) üle 5:7, 6:2, 6:2, 6:3.
Djokovic ja Berrettini on nüüd kohtunud kolmel slämmiturniiril järjest ja kõigil juhtudel on serblasel võitmiseks kulunud neli setti. Tähtsaima mängu pidasid nad kaks kuud tagasi Wimbledoni finaalis – samal päeval, kui Berrettini kaasmaalased tulid samas linnas (London) jalgpalli Euroopa meistriks. Tulemus oli siis 6:7, 6:4, 6:4, 6:3 – võrrelge neid numbreid tänasega ja näete, et sarnasus on üsna suur.
Esimene sett oli kummaline. Kumbki pool ei suutnud siis hästi mängida, kui tal oli kas murdepall või oma servil geimpall. Geimid venisid pikaks ja seisul 3:3 oli mängitud juba 43 minutit! Djokovic eksis palju. Piisab, kui tuua välja numbrid – esimeses setis tegi maailma esireket 17 lihtviga ja kolmes järgmises kokku 11 lihtviga! Djokovicil oli probleeme punktide loogilise lõpetamisega, ta eksis tihti just siis, kui pidanuks nii-öelda i-le punkti panema. Inglise keeles nimetatakse seda execution – see on element, mille pärast Djokovic ongi maailma parim, aga seekord esimeses setis ta seda ei näidanud. Lõpuks õnnestus Berrettinil ka tänu suurepärasele passeerlöögile murre ja ta võitis seti, mis kestis tund ja 17 minutit.
Täpselt samamoodi nagu eelmistes ringides Kei Nishikori (Jaapan) ja Jenson Brooksby (USA) vastu, rahunes Djokovic pärast avaseti kaotust maha ja hakkas mängima oma vastase jaoks tapvat tennist. Ta surus järjekindlalt Berrettini tagakätt ja tõmbas tempo isegi pisut alla. Kõvasti lõi ainult siis, kui selleks oli hea võimalus. Nii ta lihtvigu vältiski. Teise seti seisul 4:1 päästis Berrettini viis murdepalli, aga see oli viimane kord, kus itaallane võis rusikat vastu rinda taguda. Järgmised viis geimi kuulusid Djokovicile ja kolmandas setis mängis serblane eriti veenvalt, tehes selles 13 äralööki ja ainult 3 lihtviga. Selles setis oli Berrettinil siiski ainus murdepall, mille ta pärast esimese seti võitmist teenis.
Kokku võitis Djokovic äralöögid 44:42, kuid mängust tehtud õnnestunud ründelöökide osas oli ta rohkem üle, sest ässad jäid Berrettini kasuks 17:12. Lihtvigu tegi Djokovic 28 ja Berrettini 43. Oli veel üks number, mis kallutas mängu tugevalt Djokovici kasuks – teiselt servilt võitis ta 67, aga Berrettini 50% punktidest. Murdepallide realiseerimine (16st 5) võinuks Djokovicil parem olla, aga eks see sõltus palju ka sellest, kuidas Berrettinil neil punktidel esimene serv välja tuli.
“See oli väga hea mäng, jätsin väljakule palju energiat,” ütles Djokovic. “Matteo on suurepärane mängija, ta on kindel esikümne mees. Kõik matšid temaga on olnud tasavägised. Kui kaotasin esimese seti, suutsin selle unustada ja ümber orienteeruda. Viisin oma tennise kõrgemale tasemele. Arvan, et need olid kolm parimat setti, mida ma sel turniiril mänginud olen.”
Djokovici poolfinaalivastane peaks olema talle keerulisem. Võib ainult aimata, kui palju on Djokovici mälus olümpiamängude poolfinaal, kus ta Alexander Zverevi (Saksamaa, 4) vastu juhtis 6:1, 3:2 ja võitis pärast vaid ühe geimi. Zverev rikkus Djokovicil võimaluse teha Kuldne slämm ja nüüd on valmis sekkuma ka maailma esireketi püüdlustesse vormistada aasta suur slämm.
“Tema vastu pead olema perfektne, muidu sa ei võida,” ütles Zverev Djokovici kohta. “Kuid suurema osa ajast sa ei mängi perfektselt, sellepärast enamik tennisiste kaotabki talle. Tema vastu pead ise mängu võitma, domineerima punkte ja tegema väga vähe lihtvigu.” Olümpial see pooleteise seti jooksul Zverevil õnnestuski, aga slämmiturniiridel mängitakse parem viiest setist ja siin peab perfektne olema vähemalt kolm setti.
Naiste üksikmängu viimane veerandfinaal ei kujunenud kuigi põnevaks. Maria Sakkari (Kreeka, 17) alistas Karolina Pliškova (Tšehhi, 4) 6:4, 6:4. Numbritest võiks järeldada, et mäng oli tasavägisem, aga tegelikult võitis Sakkari esimese seti algul ja teise keskel vastase servigeimi ning Pliškoval ei olnud kuskil võimalust samaga vastata. Tšehhitaril ei olnud isegi ühtki murdepalli. Kuigi Pliškova ei olegi väga emotsionaalne mängija, tundus ta tänaöises mängus eriliselt tuim ja aeglane. Stardikiirendusest jäi tal tihti puudu ja ründelööke sooritas lohakalt. Tänu servile püsis Pliškova mängus, aga sisuliselt ta vastupanu osutada ei suutnud. Selle tunnistuseks on ka punktide seis 66:47 – ainult neljageimilise paremusega +19 näitab, et Sakkari võitis oma geimid kõik veenvalt. Kreeklanna kaotas kümnes servigeimis kokku ainult 8 punkti (esimes servil võitis 92%)! Võrgus võitis Sakkari 12st punktist 11, sest Pliškova ei suutnud passeerlööke kuidagi väljakule saada. 23:14 olid äralöögid Sakkari kasuks ja lihtvigu tegi ta vähem (12 vs 20) – see oli tegelikult seljavõit.
Sakkari jõudis sel aastal teist korda slämmiturniiri poolfinaali, Roland Garrosis kaotas ta seal dramaatiliselt Barbora Krejcikovale (TšehhI), kuigi juhtis otsustavas setis.
