Kui meeste tennises valitseb endiselt vanem põlvkond, siis naiste tennise tipp on viimasel ajal noorenenud ja täna näeme Prantsusmaa lahtistel kahe finalisti vanuse summas kõige nooremat finaali pärast 2004. aasta suve.
Tõesti, neljandana asetatud ameeriklanna Sofia Kenini (21) ja poolatarist üllataja Iga Swiateki (19) vanus annab kokku 40, millest väiksema summa saime viimati 2004. aasta Wimbledonis, kui võitja Maria Šarapova oli 17-aastane ja teine finalist Serena Williams 22-aastane.
Swiateki võit aga tähendaks, et Roland Garrosis võtab 23-aastase vaheaja järel naiste üksikmängu karika vastu teismeline võitja. Umbes 30 aastat tagasi oli see lausa traditsioon, et Pariisi võitja polnud veel 20-aastaseks saanud, kui järjest tulid esikohale Steffi Graf (1987 ja 1988), Arantxa Sanchez-Vicario (1989) ja Monica Seles (1990-1992). Aga viimane teismeline võitja oli Iva Majoli (19) 1997. aastal. Tõsi, meeste seas on sel sajandil olnud üks 19-aastane tšempion – sama mees, kes ka homme finaalis mängib. Nimelt oli Rafael Nadal esimest korda (2005) Pariisis võites äsja 19-aastaseks saanud. Kui aga rääkida muudest slämmidest, siis ei pea teismelist võitjat kaugelt otsima, sest Bianca Andreescu võitis ju mullu US Openi 19-aastasena.
Finaal: Iga Swiatek (1,57) – Sofia Kenin (2,45)
Jällegi kasutame ennustusportaali Paf võidukoefitsiente, millest näeme, et kihlveokontorid peavad Swiatekit soosikuks. Vähemalt 60% on poolatari võiduvõimalused selle põhjal.
Swiatek on Roland Garrosis mänginud tõesti võimsalt, kui on kuue kohtumise jooksul võitnud kõik 12 setti ja kaotanud neis 23 geimi ehk keskmiselt vähem kui kaks geimi kohta. Aga peale Simona Halepi (Rumeenia, 1) pole tal olnud ühtki liiga tugevat vastast. Kuid ilmselt piisab sellestki või ehk tulekski öelda, et muljetavaldav võit Halepi üle teeb Swiatekist tänase finaali favoriidi.
Vastased pole WTA turniiridel kunagi kohtunud, aga nad mängisid 2016. aastal Prantsusmaa lahtiste neidude turniiril, kus Swiatek võitis 3. ringis 6:4, 7:5. Tähelepänuväärne on fakt, et Kenin oli siis asetatud kümnendana, aga Swiatek pääses põhiturniirile kvalifikatsiooni kaudu. Seega oli jõudude vahekord umbes sama kui täna, mil Kenin on maailma edetabelis vastasest 48 kohta ees.
Swiateki puhul on peamine küsimärk selles, et me ei tea, kuidas peab tema psüühika vastu väga tähtsatele mängudele. Olgu, juba tänavuse Roland Garrosi veerand- ja poolfinaal olid tema jaoks tähtsad, aga ta kohtus seal endaga võrreldes tipptennises veel kogenematumate maailma teise saja mängijatega. Ei tahaks uskuda ka seda, et kui Swiatek ja Kenin oleksid loositud kokku esimeses ringis, olnuks poolatar siis favoriit ja seda ka kihlveokontorite silmis. Pole ju Swiatek võitnud veel ühtki WTA turniiri, mis veelkord tõestab, et tema tähtsate mängude pagas on olematu, kui mitte lugeda juunioride seas ja ITF-i turniiridel mängitud kohtumisi, aga see on hoopis teine tase.
Kenin on aga tuntud kui mängija, kes olulistes mängudes on võimeline leidma täiendavat käiku vajalikul hetkel. Tõsi, temagi puhul on see küsimus, et näidete arv on selleks liiga väike. Põhiliselt võetakse aluseks Kenini võitu tänavusel Australian Openil, kus ta tõesti näitas nii poolfinaali kui ka finaali pöördelistel hetkedel supermängu. Kui Kenin satub oma sõiduvette, siis ta võib teha imet, lüües äralööke sisuliselt igast asendist ja iga nurga alt. Swiateki löögid on võib-olla kokkuvõttes võimsamadki, aga Kenin hoiab head tempot ja mängib targalt.
Ameeriklanna puhul on ainus probleem selles, et tänavune French Open on sisuliselt tema esimene edukas turniir liivaväljakul. Kuid Kenin on näidanud oskusi kohaneda nii vastase kui tingimustega. Mängustiili poolest ei tohiks aeglase põrkega väljak olla Keninile probleem, eelkõige on küsimus siin selles, et ameeriklannad kasvavad kodumaal peamiselt kõvakattel ja neil puudub lapsepõlve kogemus saviliivaväljakust. Kui räägitakse sellest, et Kenin pole olnud pärast koroonaviiruse pausi heas vormis, siis tegelikult on ju Swiateki tulemused samad – näiteks Cincinnati ja Rooma turniiril kukkusid mõlemad välja avaringis, US Open ei läinud kummalgi hästi.
Kuid kõike eelnevat arvesse võttes julgeks kahelda kihlveokontorite panuses. Kenin peaks ikkagi olema soosik, kuigi väga napilt. Isegi, kui ta ei saa finaalis kohe ennast käima (nagu näiteks 1/8 finaalis Fiona Ferroga), on tal ikka midagi varust võtta, kuidas mängu muuta. Tema võimete diapasoon on lihtsalt laiem kui Swiatekil, kes on põhimõtteliselt veel kujunev mängija.
