Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel peeti meeste üksikmängu veerandfinaali tõeliselt meeldejääv heitlus, kus Diego Schwartzman (Argentiina, 12) alistas Dominic Thiemi (Austria, 3) 7:6, 5:7, 6:7, 7:6, 6:2.
Schwartzman lõi sellega kaks kärbest ühe hoobiga: jõudis esimest korda karjääri jooksul suure slämmi turniiri poolfinaali ja võitis esmakordselt slämmiturniiril TOP5 tennisisti. 170-sentimeetrise kasvuga Scwartzmani kirstunael on teadagi keskpärane serv, mida ta peab kompenseerima hea tõrjemängu ja fantastilise liikumisega.
Kuna Thiem oli eelmises ringis mänginud prantslase Hugo Gastoniga viis setti, aga Schwartzman võitnud kõik senised kohtumised settigi kaotamata, oli argentiinlasel väike eelis. Juba esimeses setis tundus, et Thiemil ei jätku piisavalt energiat. Schwartzman jooksis nurgast nurka, tõi ära raskeid palle, aga Thiem püüdis pigem punkte lühikestena hoida, kuid sellega ka sagedamini eksis.
Kui Schwartzman võitis esimese seti tie-break’i 7:1, tundus Thiemil minevat veel raskemaks. Isegi teise seti eduseisul 2:0 ei paistnud Thiemi näost enesekindlust. Aga austerlane võitles. Ta püüdis nüüd mängida ka pikki punkte, ehkki aastaid tagasi kirjutas Andre Agassi treener Brad Gilbert oma raamatus “Võita inetult”, et tagasiajaja tüüpi mängijat ei tohi panna jooksma, ta satub sellest üha enam hoogu. Tõsi, tänapäeva tennises enam päris tüüpilisi tagasiajajaid (Agassi treener viitas eelkõige oma hoolealuse rivaalile Michael Changile, kes on sama pikk kui Schwartzman) pole ja ka argentiinlane oskab mängida agressiivselt, kuid tema nõrgem palling ei luba siiski pidevalt rünnata.
Kuigi Schwartzman päästis pallingugeimides mitu korda seisu 0:30 ja lõpuks seisul 4:4 tuli välja ka 0:40 kaotusseisust, suutis Thiem jõu kokku võtta ja teise seti enda kasuks kallutada. Kolmandas setis tundus Thiem juba energilisemana ja nüüd algas peamiselt servide murdmine (selles setis 8 murret). Thiem tuli välja 3:5 kaotusseisult ja päästis ka settpalli, kuid tie-break’is oleks peaaegu maha mänginud 5:1 edu. Schwartzman viigistas 6:6, aga kaks viimast punkti kuulusid Thiemile.
Ent füüsilise seisundi eelis oli endiselt Schwartzmanil. Kui Thiem jäi neljandas setis taas 3:5 taha ja siis Schwartzmani servil 4:5, 0:40, pani US Openi võitja kõik oma oskused mängu ja virutas järjest ründelööke täiest jõust piirile. Aga sellest ei piisanud. Saatuslikuks said kaks lihtviga oma pallingul tie-breaki seisul 4:3. Schwartzman läks ette 5:4 ja 6:5 ning kasutas settpalli ära.
Viies sett oli formaalsus. Nüüd oli Thiem omadega läbi, enam ei olnud ka võitlusvaimu alles. Schwartzman võitis 32 minutiga 6:2, aga et enne oli mäng kestnud üle nelja ja poole tunni, oli selle hullumeelse matši pikkus 5 tundi ja 8 minutit. Õnneks on Schwartzmanil enne poolfinaali kaks puhkepäeva, ehk ta taastub sellest pingutusest.
Statistika näitab, et serviga ei suutnud Thiem mängu ära teha. Ta lõi viie seti jooksul 7 ässa, mis on tema kohta ilmselgelt vähe. Väikese paremuse ta sai, sest Schwartzman lõi ainult ühe ässa. Aga esimeselt servilt võitsid mõlemad mehed 62% punktidest – selles näitajas pidanuks Thiemil olema eelis, siis ta oleks vast suutnud võita. Äralöögid/lihtvead olid austerlasel 65/81 ja Schwartzmanil 47/62. Aga võib-olla veel olulisem näitaja, kui servi võrdsus, oli murdepallide realiseerimine: Schwartzman 16st 10, Thiem 22st 9.
Arvatavasti kohtub Schwartzman poolfinaalis tiitlikaitsja Rafael Nadaliga (Hispaania, 2), kes selleks peab võitma Jannik Sinneri (Itaalia). Ilmselt sõltub eelneva naiste üksikmängu kestvusest, kas täna need mehed ikka platsile tulevad, sest võib olla ei saa nad alustada enne kella 23 Pariisi aja järgi. Meenutame, et Rooma turniiril sai Schwartzman Nadalist jagu, kuid üheksa eelmist nendevahelist mängu oli võitnud hispaanlane.
