Enamik tennisesõpru teab, et Roger Federer on võitnud rekordilised 20 slämmiturniiri ja Rafael Nadal rekordilised 12 esikohta ühel slämmiturniiril, kuid statistikas on ka selliseid tähelepanuväärseid numbreid, millest vähe teatakse.
Nende hulka võiks kuuluda Guillermo Vilase 46-võiduline seeria või Björn Borgi võiduprotsent Wimbledonis (pisut üle 96), ent ka need pole vähetuntud faktid. Tennis.com tõi aga välja numbrid, millest tõesti kuigivõrd ei teata.
Rafael Nadali võiduseeria Davis Cupil
Ajaloos on Nadal eelkõige oma võitude poolest liivaväljakutel, aga Davis Cupi edu on jäänud selle varju. Tegelikult on Nadal pärast oma esimest üksikmängu Davise karikaturniiril, kus ta kaotas tšehh Jiri Novakile, võitnud 29 kohtumist järjest! Sealjuures on ta viimasest 57 setist kaotanud ainult ühe. Ja neist 29st võidust 10 on saavutatud kõvakattega väljakutel.
Tõsi, 29 pole rekord, sest Marcos Baghdatis (Küpros), on põhiliselt madalamates liigades mängides teeninud 36 võitu järjest ja Borg omal ajal 33, kuid Nadal juhib arvestust üksik+paarismängud 32 võiduga järjest. Koos Feliciano Lopeziga kaotas Nadal 2005. aastal Itaalia paarile, aga pärast seda pole ta 15 aastat tundnud kaotusekibedust kummaski mänguliigis!
Chris Everti 125 võitu järjest liivaväljakutel
Aastatel 1974-1984 kokku 18 slämmiturniiri võitnud Evert ei ole edu saavutanud järjest selles mõttes, et vahepeal ta mängis ka teistel katetel, aga siiski: 1973. aasta 12. augustist kuni 1979. aasta 12. maini võitis Evert kõik 125 kohtumist saviliivaväljakutel!
Ilmselt paljud “paadunud” statistikud tõrjuvad, et Evert ei võitnud neil aastatel kõiki Roland Garrosi turniire. Nii ongi, aga ta ei teinud aastatel 1976-1978 lihtsalt kaasa. Seeria sai lõpu napilt enne Everti võidukat naasmist (1979) Pariisi, sest ta jäi Rooma turniiri poolfinaalis alla Tracy Austinile 4:6, 6:2, 6:7. Rooma turniiri võitmise korral veninuks Everti seeria üle 130 mängu.
Tagasihoidlikult ütleb Evert ise, et tema saavutusi liivaväljakutel ei saa võrrelda Nadali omadega. “Kuna minu karjääri algul mängiti kolm slämmiturniiri murul, siis oli tennisistide seas levinud servi-võrgumäng. Aga mina kasvasin üles liivaväljakutel, kus neil läks raskeks. Suure osa selle seeria võitudest saavutasin mängijate üle, kes ei tundnud end saviliival hästi. Tänapäeval oskavad kõik mängijad igal kattel heal tasemel mängida ja nii ei suudetaks enam korrata minu seeriat 1970ndatel,” ütles Evert.
Stan Wawrinka 3:0 maailma esireketite vastu slämmifinaalides
Tegemist on küll väikese numbriga, aga fakt jääb faktiks – Stanislas Wawrinka on kõik kolm oma slämmiturniiri finaali võitnud maailma esireketi vastu. Ta alistas 2014. aasta Australian Openil Rafael Nadali ning 2015. aasta Prantsusmaa lahtistel ja 2016. aasta US Openil Novak Djokovici, kes sel hetkel olid esireketid.
Jutt on ainult finaalidest, võistluse muul staadiumil on Wawrinka esireketitele ka kaotanud, nii et slämmiturniiridel kokku on tema seis nendega 5:4. Aga nüüd tulebki puänt: muudel turniiridel on Wawrinka vs maailma esireketid seis 0:17!
Šveitslane ise 3:0 edu üle finaalides väga ei imesta, sest enda väitel on tal alati õnnestunud maksimumsooritus teha olulisemates matšides. “Suure slämmi turniiridel on mängud viiesetilised, mis annab sulle võimaluse esimestes ringides rohkem vigu teha. Ma ei näita kunagi oma parimat turniiri algul, vaid lähen järk-järgult paremaks. Iga mäng, mille võidan, lisab enesekindlust ja finaaliks juba tean, milleks olen võimeline,” ütles Wawrinka.
Venus ja Serena Williams on koos võitnud kõik 14 slämmifinaali
Jälle üsna haruldane number – Venus ja Serena Williams on paarismängus olnud koos 14 slämmiturniiri finaalis ja kõik need võitnud! Sajaprotsendiline tulemus nii suure mängude arvu juures!
Kui 2016. aasta Wimbledoni turniiril sellest kirjutati, küsiti järgmisel päeval kommentaari Venus Williamsilt. “Kuni eilseni ma sellest statistilisest saavutusest ei teadnudki,” tunnistas Venus. “See ei ole niisugune asi, mille üle pead mõtlema – niikuinii sa lähed ja üritad finaalis anda endast parimat.”
Õed Williamsid on sajaprotsendiliselt mänginud ka olümpiafinaalides, aga seal on arv muidugi väiksem – 3st 3.
Nick Kyrgiose imelised debüüdid
Sellist statistikat ei pruugi tõesti tähele panna, aga austraallane Nick Kyrgios on võitnud oma esmakohtumise nii Roger Federeri, Rafael Nadali kui ka Novak Djokovici üle. Lõppude lõpuks võidavad peaaegu kõik enam-vähem heal tasemel tennisistid suure kolmiku liikmeid vähemalt korra, aga Kyrgios alustas nende vastu võiduga!
Peale tema on samaga hakkama saanud ka teine austraallane Lleyton Hewitt, aga siin tuleb arvestada faktiga, et kui Federer, Nadal ja Djokovic omal ajal tuurile saabusid, oli Hewitt tippmängija ja nemad alles alustasid pürgimist. Kuid Kyrgios on kõigi kolmega mänginud avakohtumise siis, kui nad juba olid paljukordsed slämmivõitjad ja maailma esireketid.
Kyrgiose kõik kohtumised meenutasid Taaveti ja Koljati heitlust: kui austraallane 2014. aasta Wimbledoni turniiril võitis Nadali, oli too maailma esireket ja 14-kordne slämmivõitja; Federeri 2015. aasta Madridi turniiril võites oli Kyrgiose vastane parajasti maailma teine reket ja 17-kordne slämmivõitja; Djokovici 2017. aastal Acapulcos võites oli serblane ka maailma number kaks ja 12-kordne slämmivõitja.
Kui Kyrgios oli alistanud Madridis Federeri 6:7, 7:6, 7:6 (otsustav tie-break 14:12), ütles šveitslane: “Olin selleks valmis, et Nick suudab vastupanu osutada. Talle meeldivad suured mängud. Tal pole midagi kaotada, ta ei tunne hirmu. Pole kahtlustki, et ta mängis muljetavaldavalt.”
