Eesti esireket Jürgen Zopp hindab kõrgelt seda tähelepanu, mis tema fännid, meedia või ka sponsorid on talle osutanud. „Neil kordadel, kui olen midagi saavutanud, olen saanud piisavalt tähelepanu,“ ütles Zopp Tennisneti usutluses.
Sellepärast ei näe Zopp ka ajakirjanduse arvamustes või kommentaarides midagi negatiivset. „Kui mul eelmisel aastal läks Prantsusmaa lahtistel hästi, siis räägiti minu esinemisest palju ja sain pärast mängu 80 sõnumit. Minuga on pigem nii, et räägitakse õnnestumistest, aga kui mul läheb halvemini, siis sellest eriti mitte. Võib-olla olen isegi paremas seisus kui meie tüdrukud (Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit – toim), kelle puhul räägitakse palju nii nende võitudest kui ka ebaõnnestumistest või probleemidest. Aga nad on sellise tähelepanu ka oma kõrge tulemusega ära teeninud, et neilt nõutakse rohkem. Mind ei ole kunagi tambitud, kui on olnud ka halvemad ajad,“ lisas Zopp.
Jätkame nüüd intervjuud muude küsimustega. Kui juba rääkisid toetajatest, siis on paslik küsida, et kuna pikendasid just lepingut KIA-ga, siis millise autoga sõidad ja kuidas üldse autojuhtimine meeldib?
Hetkel sõidan Kia Proceediga, mis on sportlik universaalkerega auto. Kolm aastat sõitsin Kia Optimaga ja mul on väga hea meel, et KIA jätkab mu toetamist. Suur tänu neile. Sõitmise kohta ütlen, et ühelt poolt on auto tarbeese, aga teisalt mulle ka meeldib sõita, näiteks maanteel pikki otsi. Eriti neil teedel, kus pole varem käinud, kuid linnas sõitmist eriti ei naudi.
Tänavune tenniseaasta kisub lõpu poole, aga vist ei pääse sellest küsimusest, et tuleb nentida: sinu hooaeg tervikuna polnud kuigi õnnestunud? Miks?
Üks turniir on mul veel mängida, aga seni on tõesti läinud langevas joones. Üldisemalt öelduna on põhjus selles, et mu mängutase polnud piisavalt hea. Rahul ma kindlasti pole. Aga miks polnud hea, siin võib oletada erinevaid põhjuseid, kuid tuleb teha järeldus, et midagi peab ettevalmistuses ja treeningutes muutma. Pole veel praegu otsustanud, mis sammud need võiksid olla, mida teisiti teha.
Kui palju ja kus oled viimasel ajal kaasa teinud klubitennises, millest meil vähem räägitakse?
Ikka aeg-ajalt mängin. Eelmisel aastal pidasin paar mängu Soomes, aga aasta lõpul Prantsusmaal. Seal olin klubis esinumber ning võitsin kaks ja kaotasin kolm mängu, aga kõik need vastastele, kes olid minust edetabelis eespool. Seal on päris karm seltskond – kohtusin isegi nii kõva mehega kui Marton Fucsovics (ungarlane, kes tänavu aasta algul oli maailma 31. reket – toim). Üldiselt on klubitennises head mängud ja saab ka tiimiga koos mängida. Tänavu olen seni mänginud ainult juulikuus Saksamaal kolm klubimängu.
Mis on viimaste aastatega muutunud maailma tennises? Millega tuleks sammu pidada, et olla nii-öelda ajaga kaasas?
Arvan, et üldine tase on läinud tihedamaks nii Challengeridel kui ka tugevamatel ITF-i turniiridel. Ütleksin, et mängumehi on üha rohkem. Seda väga ei usu, et tipus oleks viimase viie aasta jooksul mängutempo või võimsuse osas palju muutunud, pigem on nüüd Challengeridel keerulisem läbi lüüa. Aga ma ise ei saa otsida mingeid trende maailmast, vaid pean täiustama ja parandama oma mängu. Kui olen juba 31, siis mängustiil enam ei muutu.
Kui palju on sul võistlustest jäänud üle vaba aega näiteks hobideks või muudeks tegevusteks?
Eks ikka jääb, seda ka võistluste ajal, aga seal sa pead olema kindlas režiimis, midagi meelelahutuslikku ette võtta ei saa. Eestis ei ole mul küll hobisid palju, aga midagi saab ikka tennise kõrvalt teha.
Küsisin sel põhjusel, et Delfi tennisesaates reklaamiti ju sind kui suurt kitarrimängu huvilist. Kuidas see hobi edeneb? Võib-olla annad varsti juba kontserdi?
Vaikselt pusin, aga kontserdist on asi muidugi kaugel. Aeg-ajalt käin kitarritunnis ja harjutan iseseisvalt. Kui aega on, siis peaaegu iga päev natuke tegelen, aga ma ei saa ennast nimetada kitarrimängijaks. See ei ole mu pikaaegne hobi, aga nüüd on hea meel, et leidsin sellise tegevuse, millega aega sisustada. Muusikahuvi on mul olnud kaua, aga kitarri õppimist alustasin tõsisemalt aasta tagasi. Mulle meeldib erinev muusika – nii rokk, bluus kui ka kantri. Näiteks sellised artistid nagu Bon Jovi, Guns N’ Roses, Rolling Stones, Bruce Springsteen, Led Zeppelin ja nii edasi. Pigem olen vaadanud oma sünniajast kaugemale ja proovinud ka mängida nende muusikute palasid. Isegi Johnny Cashi olen kuulanud.
Kuulud Laagri Tennisekeskuse omanikeringi. Kui palju energiat ja aega oled pidanud sellesse projekti panustama?
Igapäevaselt ma seal tööd ei tee, aga tegemist selle projektiga on olnud. Aeg-ajalt käin treeneritel ja lastel abis, aga seni, kui profitennis on põhitegevus, ikka harvemini. Teistega koos olen ka rahaliselt sellesse investeerinud.
Kas võib lõpetuseks küsida, mida võiksid teha pärast profikarjääri lõppu? Oled sellele üldse mõelnud, et kas jääd ka seotuks tennisega?
Küsida ikka võib, aga hetkel ei ole mul paigas tennisejärgset plaani. Mingil viisil jään kindlasti tennisega seotuks, kas siis kedagi aidates või treenides. Kuid pärast profikarjääri lõppu tahaksin teha väikese pausi, et mitte kohe uuesti lennukile hüpata ja sinna karussellile treenerina naasta. Aga praegu pole see küsimus aktuaalne, sest karjääri lõpetamisele päriselt ma veel ei mõtle.
