Täna saab 32-aastaseks Eesti tennise raudvara Vladimir Ivanov ja kus mujal ta ikka sünnipäeva tähistab kui turniiril. Kuid huvitav kokkusattumus on selles, et tänavuse sünnipäeva ajal viibib Vova riigis, kus ta esimese ITF-i turniiri võitis ehk Kasahstanis.
Ivanov esindas Eestit esimest korda Davis Cupil juba aastal 2006. Vova kuulus enam-vähem samavanuste noormeeste plejaadi, kust võrsusid ja Jürgen Zopp ja Jaak Põldma. Peab ütlema, et eelmisel kümnendil jäi Ivanov ikkagi pisut nende kahe varju, kuid käesoleval kümnendil on Vovast saanud Davis Cupi tiimi asendamatu mängija.
Kui 2013. aastal oli Zopp seljavigastusega eemal, näitas Ivanov suurepärast võitlejavaimu matšis Iirimaaga, kus ta võõral väljakul alistas kaks vastast. Paarismäng koos Marek Marksooga aga kaotati matšpallide pealt ja nii jäi kohtumine võitmata. Kokku on Ivanov Davuis Cupil saanud üksikmängus 17 võitu ja 9 kaotust, paarismängus 3 võitu ja 3 kaotust.
Maailma edetabelis jõudis Ivanov esimese poolesaja künnisele 2011. aastal. Siis võitis ta ka oma esimese ITF-i turniiri Astanas. Kokku võitis Ivanov aastatel 2011-2016 seitse ITF-i turniiri ja huvitaval kombel kolmes riigis kaks: need on Kasahstan, Soome ja Venemaa. Eestis on Ivanov võitnud ainult ühe ITF-i turniiri – 2014. aasta juulis Estonian Openi. Paarismängus on ta võitnud 12 ITF-i turniiri.
Turniirivõidud ja ka mitmed finaalid aitasid Ivanovil end hoida maailma edetabelis 500 parema seas kuus hooaega. Vova karjääri kõrgeim koht on 310. Sünnipäeval ei tohiks küll kriitikat teha, aga korraliku stabiilsuse juures ei suutnud Ivanov end murda siiski astme võrra kõrgemale ja Challenger-turniiridel ta läbi ei löönud. Treener Harri Neppi on öelnud, et suuremat edu takistas saavutamast palling – Ivanov suutis tihti murda endast tugevamate vastaste servigeime, aga sellest polnud kasu, kui ta pea alati neile ka oma pallingugeimi loovutas.
Eestis on Ivanov aga sel kümnendil olnud lausa võitmatu. Kui ta on meistrivõistlustel või Mastersil osalenud, on ta pea alati ka võitnud. Voval on üksikmängus kuus Eesti meistritiitlit ja ta läheneb Rene Buschile (7), eespool on veel Kristjan Lasn ja Toomas Leius. Kuid tagasihoidlik Ivanov on siinkirjutajale ise öelnud, et tema tiitlite arvu ei tasuks üle tähtsustada. “Kui Jürgen oleks kaasa mänginud, kas mul oleks siis üldse ühtki tiitlit?” küsis Ivanov, millega ta näitas üles respekti meeskonnakaaslase suhtes. Paarismängus saab Ivanov enda saavutuste loetellu lisada veel 8 Eesti meistritiitlit.
Samas on ju see tavaline ka teistes riikides, et rahvusvahelisele tasemele jõudnud mängijad kodusel tšempionaadil kaasa ei tee. Ka Leius puudus mitmel aastal, vaid korra mängis oma tippajal kaasa Andres Võsand. Ärme siis alahinda ka Ivanovi kuut (seni) tiitlit!
Kui nüüd ütleme, et 310. koht ja 7 ITF-i tiitlit pole ehk see, mille nimel Vova rahvusvahelistel turniiridel heitles, siis küsime: mitu Eesti mängijat on üldse olnud kõrgemal kohal? Elektroonilise edetabeli ajastul ainult Zopp ja Võsand.
Tennisnet soovib Vovale 32. tähtpäevaks visadust uute eesmärkide täitmisel!
