21. sajandi esimesed kümnendid olid Eesti tennises märksa tugevamad kui eelmise sajandi viimased kümnendid. Meil võinuks siin olla igasuguseid kümnekordseid üksikmängu või 25-kordseid meistreid tiitlite koguarvestuses, aga meie parimad keskendusid rahvusvahelisele karjäärile ja mängisid kodus harva.
Seevastu Vladimir Ivanov panustas kogu aeg Eesti tiitlitele ja lõpuks kordas Toomas Leiuse ja Kristjan Lasna üksikmängude tiitlite rekordit (9).
2000ndad – kui palju võinuks Kaia Kanepi võita!?
Meeste poolel jaguneb see kümnend kaheks – algul tegid ilma „vanad“ (Andrei Luzgin ja Alti Vahkal), alates 2005. aastast noored (Jürgen Zopp, Jaak Põldma). Vahemikus 2005-2011 tegid Zopp ja Põldma puhta töö, võites kahe peale üksikmängus seitse kulda (Zopp 4, Põldma 3).
Naiste üksikmängus kerkis meil 2000ndate teisel poolel esile täielik maailmaklassi mängija Kaia Kanepi näol. Samuti ka Maret Ani, kes võib-olla ei olnud „maailmaklass“, aga vähemalt tugeva rahvusvahelise klassi tennisist. Kuid Eestis mängisid nad väga vähe. Ani lõpuks ei tulnudki Eesti meistriks üksikmängus, aga Kanepi siis tuli, kui ta mängis (1999, 2000, 2007).
Siin pole midagi öelda – tennises on tippturniire aastaringselt ja Kanepi tasemega mängija pidigi seal kaasa lööma. Kas ta võinuks üle lüüa Liidia Nurme saavutuse – 22 kulda kolmes mänguliigis? Vastust me ei tea, aga miks mitte?
Mida veel tuleks lisada – naistest teenis 2000ndatel enim tiitleid Margit Rüütel – üksikmängus viis ja kokku 15 kulda (üldarvestuses kuues koht). Ka tema jõudis maailmas 200 parema sekka, aga leidis aega kodus mängida (välja arvatud 2005). Siin tal muidugi vastast polnud. 2007, kui Kanepi võitis finaalis Ani, tuli Rüütel kolmandaks, aga teistel aastatel võitis.
2010 kuni tänapäev – Vladimir Ivanovi valitsusaeg
2010ndate algul juhtus korraga kaks asja – USA-s ülikooli lõpetanud Põldma otsustas panna tennisekarjäärile punkti ja Zopp kerkis maailma esisajasse. Põldma ei mänginud enam üldse tennist, aga Zopp ei mänginud enam kodus (välja arvatud Davis Cupi ja ITF-i turniirid Eestis). Koore riisus nüüd Vladimir Ivanov, kes lõpuks üksikmängus 9 kullaga jagab esikohta Lasna ja Leiusega ning üldarvestuses on 21 kullaga Leiuse järel teine.
Ivanov on ka ise ajakirjale Tennis antud pikas intervjuus öelnud, et ta ei tähtsusta rekordi kordamist üle, sest ta ei tea, kui palju tal olnuks tiitleid, kui Zopp aastatel 2012-2020 (pärast seda pani karjäärile punkti) teinuks kaasa. Ivanov ise ei mänginud aastal 2017 ja seetõttu tal ei ole järjest kümmet kulda üksikmängus. Kuid fakt on see, et vahemikus 2012-2021 ei kaotanud Ivanov Eesti meistrivõistlustel üksikmängus ühtki kohtumist.
Selle perioodi teisel poolel võinuks me olla tunnistajaks Anett Kontaveidi ja Kanepi duellile, aga Eesti meistrivõistlustel sellist mängu kunagi ei peetud. Nad on Eestis kohtunud siiski kolm korda – 2010 Mastersil, kui Anett oli veel 14-aastane, näidismängus (2017) ja WTA turniiril (2022). Kontaveidile jäi lõpuks kolm kulda üksikmängus (2009, 2010, 2014) nagu ka Kanepile. Seega võitis viimasel perioodil naiste meistritiitleid teine ešelon, kellest edukaim on Maria Lota Kaul kolme kullaga (2015, 2016, 2021). Eva Paalma, Katriin Saar ja Elena Malõgina on sel perioodil võitnud kaks üksikmängu tiitlit.
Parimad
Reastame loo lõpuks mängijad Eesti meistritiitlite poolest nii üksikmängus kui ka üldarvu põhjal.
Meeste üksikmäng: Kristjan Lasn, Toomas Leius ja Vladimir Ivanov 9, Rene Busch 7, Ottomar Alas ja Heldur Hiop 5, Johann Paulson, Hindrek Sepp, Ain Suurthal ja Jürgen Zopp 4.
Meeste tiitlite üldarv: Toomas Leius 23, Vladimir Ivanov 21, Kristjan Lasn 18, Ottomar Alas 16, Heldur Hiop ja Ain Suurthal 15, Johann Paulson ja Mait Künnap 13, Andrei Luzgin ja Alti Vahkal 12.
Naiste üksikmäng: Veera Nõmmik 8, Ilse Grünberg-Hesse, Tiiu Kivi-Parmas ja Helen Holter 7, Liidia Sinkevitš-Nurme 6, Iida Lellep, Kaja Kõnd ja Margit Rüütel 5.
Naiste tiitlid kokku: Liidia Nurme 22, Tiiu Parmas 21, Veera Nõmmik ja Elena Lapimaa 17, Piret Ilves 16, Margit Rüütel 15, Velve Kaaman-Tamm 14, Kaja Kõnd 13, Iida Lellep 12, Tiiu Soome-Neiland 11.
