* alljärgnev lugu (autor Tanel Rungi) pidi algselt ilmuma ajakirjas Tennis, aga seoses antud väljaande sulgemisega avaldame loo autori nõusolekul Tennisnetis
Tennis ei ole kindlasti esimene spordiala, mis inimestele dopinguga seostub. Jalgrattasport, kergejõustik ja tõstmine on need, mis siinkirjutajale esimesena pähe tulevad, kui mõelda aladele, kus dopinguskandaale on olnud palju.
On selge, et dopingu kasutamist peetakse ebasportlikuks ja ebaeetiliseks. Karistused võivad ulatuda ametlikust hoiatusest eluaegse võistluskeeluni, kõik sõltub rikkumise raskusastmest.
Doping tennisemaailmas tähendab keelatud ja/või sooritust parandavate ainete kasutamist. Keelatud ainete ja meetodite loetelu lähtub Rahvusvahelise Tenniseliidu (ITF) ning Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) reeglistikust. Liigitades saab eristada keelatud aineid ja keelatud dopingu meetodeid. Iga termini täpsema sisu saab soovi korral eraldi järele vaadata, aga üldjoontes hõlmavad nimekirjad järgmist:
* Aususe huvides tuleb mainida, et osad järgnevad ja ka edaspidi artiklis kasutatavad ainete nimetused on tõlgitud parima äranägemise järgi, mistõttu võib nimetuste eestikeelsetes nimetustes esineda vigu.
KEELATUD AINED
- Anaboolsed ained (sh anaboolsed steroidid)
- Peptiidhormoonid (sh ravimid, mis kiirendavad testosteroonitaseme tõusu)
- Beeta-2 agonistid (sh ained, mis stabiliseerivad hingamisfunktsiooni)
- Hormonaalsed ja metaboolsed modulaatorid (sh ravimid, mis mõjutavad östrogeenitaset)
- Diureetikumid ja maskeerivad ained (sh ravimid, mis võivad aidata väsimust “petta” ja teisi aineid varjata)
KEELATUD DOPINGUMEETODID
- Veredoping
- Keemiline doping
- Geenidoping
Kuigi seda ei nimetata “meetodiks”, loetakse dopingurikkumiseks ka tahtlikku või tahtmatut testist kõrvalehoidmist või ITF-i (või muu antidopingorganisatsiooni) testile ilmumata jätmist. Isegi kui mängija organismis keelatud aineid ei leidu, võib vahele jäänud test tuua kaasa kuni kaheaastase võistluskeelu.
Nagu algul viidatud, on tennisest ja dopingust rääkides esimene tunne, et meie armastatud spordiala on nii tehnika- ja oskustepõhine, et dopingul justkui polekski väga loogilist kohta. Vähemalt mitte samal moel nagu nendel aladel, mida sai loo alguses mainitud.
Samas jah, teoreetiliselt võib keegi üritada ainetega parandada vastupidavust, plahvatuslikkust või kiirendada vigastusest taastumist. Näiteks, nagu paljud tennisefännid teavad, tiirles Rafael Nadali aadressil aastate jooksul igasuguseid spekulatsioone ja süüdistusi. Ent praktiliselt kõik need on olnud pigem pöörased kuulujutud, mida on loonud veel pöörasemad inimesed. Seega Rafa-teemasse ei ole seega mõtet sügavamalt kaevuda, selles artiklis ei keskendu me vandenõuteooriatele ega kuulujuttudele. Räägime hoopis staaridest, kes päriselt andsid positiivse proovi ja/või kelle suhtes tehti süüdimõistev otsus.
Nagu kohe näha, ei ole peaaegu pooled tennisemaailma dopinguskandaalid seotud klassikaliste sooritust parandavate ainetega. Aga loomulikult pole “meelelahutuslikud” narkootikumid ka kuidagi okeid, ja need on samuti keelatud.
Lisaks tasub öelda, et tennises algasid süsteemsemad dopingukontrollid 1980ndate lõpus ja on aastatega kõvasti arenenud. Seetõttu on enamik skandaale toimunud viimase 20 aasta jooksul, mitte 1970ndatel, 80ndatel või 90ndatel.
Aitab sissejuhatusest, vaatame nüüd mõningaid kuulsamaid juhtumeid.
Andre Agassi
Endine maailma esireket, kaheksa slämmitiitliga üksikmängus, andis 1997. aastal positiivse proovi metamfetamiini suhtes. Agassile määrati kolmekuuline võistluskeeld. Samas ei viidud karistust tol hetkel täielikult lõpuni, sest Agassi põhjendas positiivset tulemust väitega, et tema jook oli “ära rikutud”.
Aastaid hiljem, 2009. aastal, avaldas ameeriklane oma kuulsa autobiograafia “Avatud”, kus ta tunnistas, et valetas positiivse proovi põhjuse kohta. Agassi kirjeldas, et muutus 1997. aastal metamfetamiinist sõltuvaks pärast seda, kui tema assistent talle seda ainet tutvustas. Ta väitis, et sel perioodil olid tal tõsised isiklikud ja sportlikud probleemid, mis olid omakorda sõltuvuse taustaks.
Pärast neid ülestunnistusi ütles Roger Federer, et on šokeeritud ja pettunud. Venelane Marat Safin läks veel kaugemale, väites, et Agassi peaks tagastama auhinnaraha ja jääma tiitlitest ilma. CBS-ile antud intervjuus palus Agassi mõistmist: “See oli periood mu elus, kus ma vajanuks abi.”
Guillermo Canas
Endine maailma kaheksas reket Canas sai 2005. aastal algselt kaheaastase võistluskeelu ning pidi loovutama ka märkimisväärse hulga auhinnarahasid. Aineks oli hüdroklorotiasiid (hydrochlorothiazide, HCT) – ravim, mida kasutatakse muu hulgas kõrgvererõhutõve ravis, kuid mis kuulub antidopingus ka maskeerivate ainete hulka (ehk võib peita teiste keelatud ainete jälgi).
Canase proovis siiski ei tuvastatud teiste keelatud ainete jääke. Argentiinlane väitis, et HCT sattus organismi ravimi kaudu, mida talle oli külmetuse vastu määratud.
Canas lubas keelu vaidlustada ja viis asja Spordi Arbitraažikohtusse (CAS). Tulemus: karistus vähendati 15 kuule, sest leiti, et tahtlikku soorituse parandamist ei suudetud tõendada, kuid mängijale heideti ette hooletust (ta ei kontrollinud ravimit piisavalt).
Martina Hingis
2007. aastal andis Šveitsi tennisetäht positiivse proovi aine bensoylecgonine suhtes, mis on kokaiini metaboliit (ehk kokaiini “jälg” organismis). Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF) määras Hingisele kaheaastase võistluskeelu. Ta kaotas edetabelikoha ja sai ka rahatrahvi.
Hingis ise süüd ei tunnistanud. Ta väitis, et pole kunagi kokaiini tarvitanud, ning tegi seejärel eraviisilise testi, mille tulemus tuli negatiivne. Otsust ta sisuliselt lõpuni aga ei vaidlustanud, sest oli juba teatanud sportlaskarjääri lõpetamisest.
Hingis naasis tennisesse hiljem ja tegi suurepärase teise karjääri paarismängus, võites mitu slämmitiitlit ning tõustes ka paarismängu maailma esinumbriks.
Maria Šarapova
Šarapova juhtum pälvis tennise dopinguajaloos vahest isegi kõige enam tähelepanu. 2016. aastal tunnistas Venemaa superstaar, et andis sama aasta Australian Openi ajal positiivse proovi.
Aineks oli meldoonium ehk ravim, mida kasutatakse südamehaiguste ravis. Šarapova väitis, et pahatahtlikkust ei olnud: ta oli kasutanud retseptiravimit üle kümne aasta (sh väidetavalt gripi vastuvõtlikkuse, diabeedisümptomite ja magneesiumipuuduse teemadel).
Aastaid oli see lubatud. Kuid 1. jaanuarist 2016 lisati meldoonium keelatud ainete nimekirja, sest seda peeti sooritust mõjutavaks (nt parem koormustaluvus ja lühem taastumisaeg).
Algul määrati Šarapovale kaheaastane võistluskeeld, kuid hiljem vähendati see 15 kuule, kuna leiti, et tahtlikku petmist ei olnud ja süü aste oli piiratud. Ent vastutus keelatud nimekirja muutustega kursis olla jäi ikka sportlasele ja tiimile.
Simona Halep
See juhtum oli ikka päris mõnda aega uudistevoogudes põletav teema, kuid tänaseks on see saanud selge lõpp-punkti. Halep andis 2022. aasta US Openil positiivse proovi aine roksadustaat (roxadustat) suhtes ning talle määrati esmalt ajutine võistluskeeld. Hiljem määras ITIA (tennises puhtuse eest seisev organisatsioon) talle 2023. aastal nelja-aastase võistluskeelu, kuid Halep kaebas otsuse CAS-i edasi.
2024. aasta märtsis vähendas CAS Halepi võistluskeeldu neljalt aastalt üheksale kuule, ning ta sai õiguse naasta koheselt, kuna karistus oli tagasiulatuvalt arvestatud ja oli selleks hetkeks juba ära kantud.
Pärast kõiki neid jamasid tuli Halep veel tipptennisesse tagasi, kuid seda ilma suurema eduta ning tõmbas 2025. aastal karjäärile joone alla.
Jannik Sinner
Sinneri kaasus on hea näide sellest, kuidas dopingulugu ei tähenda alati klassikalist soorituse tõstmist, vaid võib olla seotud ka saastumise ja tiimi hooletusega. Kuid reeglid on ikkagi karmid.
ITIA kinnitas, et Sinner andis kaks positiivset proovi klostebooli (clostebol) suhtes 2024. aasta märtsis:
- 10. märtsil Indian Wellsi ATP Masters 1000 turniiril (võistlussisene proov)
- ning kaheksa päeva hiljem (võistlusväline proov)
Sinner selgitas, et aine sattus organismi teadmata transdermaalse saastumise kaudu: üks tugitiimi liige kasutas Itaalias müüdavat käsimüügispreid, mis sisaldas klostebooli, ravides väikest haava, ja samal perioodil tegi Sinnerile igapäevaselt massaaže/sporditeraapiat. ITIA, teadusekspertide hinnangule tuginedes, pidas selgitust usutavaks ning sõltumatu tribunal leidis 2024. aasta augustis, et Sinneril puudus süü või hooletus sellisel määral, mis tooks kaasa võistluskeelu. Reeglid aga näevad siiski ette, et Indian Wellsi tulemused (koos auhinnaraha ja punktidega) tuli tühistada.
Seejärel pöördus WADA (algul apellatsiooniga) CAS-i, kuid 2025. aasta veebruaris sõlmiti juhtumi lahendamise kokkulepe: Sinner nõustus kolmekuulise võistluskeeluga 9. veebruarist 4. maini 2025, tal lubati ametlikult treenida alates 13. aprillist 2025. WADA rõhutas, et Sinner ei kavatsenud petta ega saanud soorituseelist, kuid sportlane vastutab siiski ka oma tiimi hooletuse eest.
Muidugi tekitas võistluskeelu ajastus suurt poleemikat (ühtegi slämmi ei pidanud ta vahele jätma), kuid sedapuhku siis läks nii.
Iga Swiatek
ITIA teatel andis Swiatek 12. augustil 2024 võistlusvälisel kontrollil positiivse proovi aine trimetasidiin (TMZ) suhtes. Uurimise käigus aktsepteeriti selgitust, et tegu oli saastunud melatoniiniga (Poolas müüdud ja reguleeritud käsimüügiravim), mida ta kasutas ajavahest tingitud uneprobleemide leevendamiseks.
TMZ puhul rakendus kohustuslik ajutine võistluskeeld: Swiatek oli esialgu ajutiselt tuurilt kõrvaldatud 12. septembrist 4. oktoobrini 2024, mis läks karistusaja arvestusse. 27. novembril 2024 tunnistas Swiatek reeglite rikkumist ja aktsepteeris ühekuulise võistluskeelu. Lisaks pidi ta loovutama Cincinnati turniiri auhinnaraha – turniir, mis toimus vahetult pärast testi.
WADA teatas hiljem, et ei esita CAS-ile apellatsiooni ning pidas saastumise selgitust ekspertide hinnangute põhjal usutavaks.
Veel valik juhtumeid
Ilmselgelt on tennises veel olnud kaasusi ja juhtumeid (vt loetelu altpoolt), näiteks Gasquet’ “kokaiinisuudluse” draama. Üldiselt pole tennises dopingukaasusi võrreldes mõne teise alaga siiski olnud kuigi palju. Loodetavasti nii jääbki.
- Wilander (Rootsi) & Novacek (Tšehhi), 1995, kokaiin, 3-kuuline võistluskeeld
- P. Korda (Tšehhi), 1998, nandroloon (keelatud anaboolne steroid), 12-kuuline võistluskeeld
- G. Coria (Argentina), 2001, nandroloon, 7-kuuline võistluskeeld
- Chela (Argentina), 2001, metüültestosteroon, 3-kuuline võistluskeeld
- Puerta (Argentina), 2003 & 2005, klenbuterool (2003) & etilefriin (2005), 2003: 9 kuud; 2005: algul 8 aastat, CAS vähendas 2 aastale
- Wickmayer & Malisse (mõlemad Belgia), 2009, whereabouts-andmete esitamise rikkumine (asukoha raporteerimise nõuete rikkumine), 1-aastane võistluskeeld tühistati/peatati
- Gasquet (Prantsusmaa), 2009, kokaiin, CAS: dopingurikkumist ei tuvastatud (õigeks mõistetud)
- Volandri (Itaalia), 2009, salbutamool, 3-kuuline võistluskeeld
- Troicki (Serbia), 2013, keeldus kohustuslikust vereproovist, võistluskeeld vähendati 12 kuule
- Lepchenko (USA), 2016 & 2021–2022, meldoonium (2016) & modafiniilhape (modafiniili ja/või adrafinili metaboliit; 2021), 2016: süü puudus, hooletus; 2021: 4-aastane võistluskeeld
- Cornet (Prantsusmaa), 2016–2018, dopingukontrollide vahelejätmised, süüdistus tühistati (õigeks mõistetud)
- Evans (UK), 2017, kokaiin, 1-aastane võistluskeeld
- Errani (Itaalia), 2017–2018, letrosool, 10-kuuline võistluskeeld
- Farah (Kolumbia), 2019, boldenoon, võistluskeeldu ei määratud
- Haddad Maia (Brasiilia), 2019, kahe SARM-i metaboliidid: ostarine (SARM S-22) ja ligandrool (LGD-4033), lõplik otsus: 10-kuuline võistluskeeld
- Jarry (Tšiili), 2019–2020, LGD-4033 (ligandrool) ja stanosoool, 11-kuuline võistluskeeld
- Jastremska (Ukraina), 2020–2021, mesteroloon (anaboolne steroid), võistluskeeld tühistati
- Verdasco (Hispaania), 2022, metüülfenidaat (ADHD ravim), 2-kuuline võistluskeeld
