Maailma esireket Novak Djokovic on andnud intervjuu Tennis Channel’ile, mis tegelikult kõlab eetris alles täna õhtul CBS-i kanalil, aga Tennis.com juba avaldas, millest räägitakse.
Kõigepealt sellest, et Djokovic ei taha veel leppida, et talle jääb “ainult” 24 slämmitiitlit, ta ihkab endiselt võita ja tipus püsida. Suvel pärast Wimbledoni poolfinaali ütles Djokovic, et “see võib tunduda ülbena, kuid ta peab ennast turniiri favoriidiks”. “Kui ma astun Wimbledonis väljakule, tunnen alati pinget õhus, aga samas see äratab minus meeldivaid emotsioone ja motiveerib andma ennast parimat. Nad tahavad minu skalpi, aga seda veel ei juhtu,” lisas Djokovic.
Nagu nüüd teame, just Wimbledonis läks nii, et Carlos Alcaraz sai kätte võidu Djokovici üle, aga üldiselt lõppes tänavune tenniseaasta selliselt, et serblase ülekaalus ei jäänud kahtlust. Ta võitis ülejäänud kolm slämmi, ATP finaalturniiri ja kõvakattel mõlemad Masters 1000 turniirid, kus ta osales (Cincinnati ja Pariis). Hiinas Djokovic ei mänginud, kevadel Indian Wellsis ja Miamis tal ei lubatud mängida koroonavaktsiini puudumise tõttu ning liivaväljakute Masters-turniire ta ei võitnud.
Pärast Davis Cupi finaali ütles Djokovic uuesti, et ka järgmisel aastal ta usub enda paremust säilivat. Ta ütles, et 24. slämmiturniiri võitmine ei tähenda, nagu ta enam rekordeid ei ihkaks. “Mulle meeldib võita ja kõik rekordid motiveerivad mind,” ütles Djokovic. “Ma tean, et iga mängija, kes minu vastu väljakule astub, tahab mu skalpi. Nad tahavad võita ja mängida oma parimat tennist. Kuid ausalt öeldes ma ei näe selles probleemi. Ma ei kurda selle üle. Olen uhke oma senise karjääri ja praeguse positsiooni üle.”
Intervjuus puudutatakse ka Djokovici suhteid kahe tema suure kaasaegse, Roger Federeri ja Rafael Nadaliga. “Kindlasti ma sooviksin, et tulevikus oleksime sõbrad,” ütles Djokovic. “Loomulikult ei olnud meil karjääri ajal kerge üksteise vastu sõbralik olla, kui oleme rivaalid ja võitleme üksteise vastu väljakul. Kuid mul on nende vastu erakordne respekt. Loodan, et ühel päeval, kui eesriie on lõplikult langenud, istume koos ja teeme ühe õhtusöögi.”