Poolatari Iga Swiateki 6:0, 6:0 võit Rooma turniiri finaalis Karolina Pliškova (Tšehhi) üle pani statistikuid kohe uurima, kas enne on ka sama juhtunud?
Esimestes ringides ilmselt uurida ei tasu, sest seal neid ühepoolseid mänge ikka leidub. Aga finaalis? Tuleb välja, et 21. sajandil oli tegemist alles neljanda WTA turniiri finaaliga ja esimese Masters 1000 (varasem Premier Mandatory või Premier 5) finaaliga, kus võitja lahkus väljakult settigi kaotamata. Eelmine ohver oli lõunanaaber Anastasija Sevastova, kes 2016. aastal kaotas Bukaresti turniiri finaalis kodupubliku ees mänginud Simona Halepile.
Veel varem on sel sajandil finaali 6:0, 6:0 võitnud Marion Bartoli (Prantsusmaa) Olga Putškova (Venemaa) üle 2006. aastal Quebec Citys ja Agnieszka Radwanska (Poola) Dominika Cibulkova (Slovakkia) üle 2013. aastal Sydneys. See viimane tulemus on ilmselt sama üllatav kui tänane, sest Radwanska poleks ikka tohtinud tippajal pidevalt maailma TOP20 sekka kuulunud Cibulkovast nii julmalt üle käia – Halepi ja Bartoli võidud nii ootamatud ei ole.
Kuid kas on sama juhtunud ka suurel slämmil? On küll. 1988. aastal, kui Steffi Graf (Saksamaa) tegi Kuldse slämmi (neli slämmi + olümpiakuld), alistas ta Natasha Zvereva (NSV Liit, hiljem Valgevene) Prantsusmaa lahtiste finaalis 6:0 6:0 lausa 32 minutiga. Tookord oli Graf ülikindel soosik ja Zvereva üllatavalt nii kaugele jõudnud, aga täna arutati enne finaali, kumb võidab…
Enne profiajastut on Wimbledonis 6:0. 6:0 võitnud ka britt Dorothea Lambert-Chambers, kuid see juhtus 1911. aastal.
