Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste naiste üksikmäng on jõudnud taas sellisesse staadiumi, kus üllatused panevad ahhetama ja fänne taas konstateerima, et naiste tennis on äraarvamatu.
Kui viimase nelja aasta jooksul on slämmivõitjaks tulnud maailma 47. reket (Jelena Ostapenko) ja 54. reket (Iga Swiatek), siis seekord jõudsid finaali 32. reket (Anastassia Pavljutšenkova, Venemaa) ja 33. reket (Barbora Krejcikova, Tšehhi). Siiski ei pea päris kaugele tagasi vaatama, et leida sarnane paar – 2015. aasta US Openi finaalis mänginud itaallannad Flavia Pennetta ja Roberta Vinci olid enne turniiri vastavalt 26. ja 43. kohal.
Ülevaadet poolfinaalidest tuleks alustada teisest mängust, mis oli tõeliselt dramaatiline ja vahelduvate sündmustega – mõlemalt poolt matšpalli mahamängimised ja lõpuks veel kohtuniku eksimus, mis ei lubanud Krejcikoval Maria Sakkari (Kreeka, 17) vastu neljandat matšpalli võita, aga õnneks siiski õiglus võidutses. Mänguliselt käis initsiatiiv käest kätte, aga samas see palju ei lugenud ka, sest tihti just ründav pool kaotas selles matšis punkte ja hea kaitse domineeris. Kokku 3 tundi ja 18 minutit kestnud mängu lõpptulemus oli 7:5, 4:6, 9:7.
Mängu muutlikkust kinnitas juba esimene sett. Sakkari juhtis 3:1, aga jäi taha 3:5. Seejärel kreeklanna viigistas, aga seti võitis ikka Krejcikova 7:5. Teises setis oli Sakkari ees 4:0, kui Krejcikova tuli järele 4:3, aga setti ei päästnud. Ja lõpuks otsustav sett, mille draama oli kirjeldamatu. Algul oli vaid üks servimurre, mille tegi Sakkari ja seisuni 5:3 kreeklanna kasuks midagi ei muutunud. Siis aga hakkas toimuma. Sakkari teenis Krejcikova servil matšpalli, aga tšehhitar pallis hästi ja lõpetas punkti julge drive-volley’ga. Oma servil ta ette ei saanudki ja kaotas pärast seda, kui Krejcikova realiseeris teise murdepalli.
Kõik näis nüüd minevat Sakkarile õnnetult. Kuna Krejcikova servis esimesena, oli ta ees 6:5 ja 7:6 ning sai sellel seisul hiilgava võimaluse. Kui tšehhitar ei kasutanud 40:15 edu, sest ta ise jäi passiivseks ja Sakkari oli vastupidiselt väga julge, teenis ta veel ühe matšpalli tänu võrgutripsust üle kukkunud pallile. Kuid sellele vastas Sakkari ässaga ja nüüd juba oli tema see, kes käsi õhku tõstes kutsus pealtvaatajaid kaasa elama, ehkki oli vahepeal peaaegu nutma puhkemas.
Draama haripunkt tuli seisul 7:8, 30:40 Sakkari poolt vaadatuna. Krejcikova tõrje järel lõi Sakkari palli pikaks ja nii fikseeris ka joonekohtunik. Aga pukuikohtunik osutas jäljele, et pall ikkagi riivas joone ära. Korraks juubeldada jõudnud Krejcikova pidi mängu jätkama. Sakkari võitis ümber mängitud punkti ja järgmise, kuid eduseisus eksis ja uue võimaluse kasutas Krejcikova ära.
“Sellisest mängust olen unistanud lapsest saadik,” ütles Krejcikova väljaku intervjuus 2013. aasta Wimbledoni tšempionile Marion Bartolile. “Isegi, kui ma oleksin kaotanud, olnuksin enda üle uhkr, sest võitlus on peamine.” Kui Bartoli oli küsimused lõpetanud, palus Krejcikova veel sõna. Ta tänas oma tiimi ja pühendas võidu 2017. aastal vähki surnud Jana Novotnale (1998. aasta Wimbledoni võitja), kes oli Krejcikova esimene treener. “Tema tegi minust mängija,” ütles Krejcikova.
Eurospordi eksperdid olid päris pahased, et kohtunik oleks mängu peaaegu rikkunud. Teleris näidati hawk-eye (seda liivaväljakul ei kasutata) kordust, mis näitas, et vaidlusalune matšpall oli peaaegu sentimeetri võrra audis. “Tänu jumalale, et Krejcikova võitis,” ütles Mats Wilander, kes arvas, et isegi Sakkaril olnuks kehv tunne, kui ta sellise punkti järel mängu võitnuks.
Päeva esimese poolfinaalis draama puudus ja taktikaliselt hästi mänginud Pavljutšenkova alistas Tamara Zidanšeki (Sloveenia) 7:5, 6:3. 29-aastane venelanna tegi sellega ka rekordi, sest ta jõudis esmakordselt finaali oma 52. slämmiturniiril. Mitte ükski mängija, kes on osalenud vähemalt 50 turniiril ja pole enne finaali pääsenud, ei olnud teinud seda ka pärast. Siinkohal võikski mainida, et Kaia Kanepil oli praegu French Open täpselt 50. slämmiturniir, nii et temal oleks ju hea võimalus Pavljutšenkova saavutust korrata.
Venelanna surus järjekindlalt Zidanšeki tagakätt ja siis õigel ajal nõelas eeskäe poolele. Kuigi Zidanšek oli temast liikuvam, ei lasknud Pavljutšenkova Sloveenia mängijal initsiatiivi haarata. Nagu kirjutati ülevaates, “kontrollis Pavljutšenkova ka tulemuse tablood” – kohe, kui vastasel šanss tekkis, võitis ta tähtsad punktid, ehkki esimeses setis andis 5:3 edu käest. “Mul on oma eriline pikk tee,” ütles venelanna 52. slämmiturniiril finaalijõudmise kohta. “Igaühel on erinev tee, aga praegu olen lihtsalt õnnelik ja püüan nautida. Olen slämmivõidust mõelnud kogu aeg. Siis kui olin juuniormängija, kui olin laps või juba siis, kui trenni tulin. Selle nimel me mängimegi, see on mu peas olnud kogu aeg.”
Pavljutšenkova on tõesti omapärane tennisist, sest tegevmängijaist on tal enim juunioride slämmivõite (3). Teda loeti ülimalt andekaks ja turniire on ta võitnud palju, aga üles-alla liikunud mängutase ja väidetavalt ka mitte kõige tõsisem suhtumine lubasid arvata, et ega ta enam päris tippu ei jõua. Nüüd on venelannal võimalus laupäeval tõestada, et ka nii võib slämmi võita, ehkki Krejcikova tiitel oleks võib-olla veelgi hämmastavam.
