Kuna kaheksa kuud tennisehooaega on möödas ja algamas viimane slämmiturniir, oleks huvitav teha kokkuvõte, kes on tänavu olnud edukaimad mängijad võitude arvu ja protsendi poolest.
Alati ei pruugi selleks olla maailma esireket, seda eriti võitude arvu osas, sest tihti mängivad parimad vähem turniire. Näiteks 2019. aastal oli võitude arvu liider venelane Daniil Medvedev, aga ta ei olnud edetabelis veel kolme parema hulgaski. Mullu teenis enim võite maailma kaheksas reket Andrei Rublev.
Ka tänavu on meeste osas seis selline, et võitude arvu poolest juhib maailma kolmas reket Stefanos Tsitsipas, kes on edukalt lõpetanud 46 kohtumist. Tabelis, mille avaldab CoreTennis.net, ei ole arvesse võetud ATP Cupi tulemusi ja seda võib pidada õigustatuks, sest tegemist on võistkondliku turniiriga. Huvitaval kombel ei ole Novak Djokovicil kirjas olümpiamängude pronksimatši kaotust – ilmselt on seda peetud erandiks, sest ühelgi teisel turniiril (välja arvatud ATP finaalturniir) ei saa ükski mängija kaht kaotust, aga olümpial neljanda kohaga lõpetanud mängija (antud juhul Djokovic) ainsana saab.
Nüüd aga esikümme ATP turniiride (pluss slämmid ja olümpia) võitude arvu osas:
Stefanos Tsitsipas (Kreeka) 46
Casper Ruud (Norra) 39
Alexander Zverev (Saksamaa) 37
Andrei Rublev (Venemaa) 37
Cameron Norrie (Suurbritannia) 37
Novak Djokovic (Serbia) 36
Daniil Medvedev (Venemaa) 36
Matteo Berrettini (Itaalia) 30
Jannik Sinner (Itaalia) 30
Pablo Carreno Busta (Hispaania) 29
Võrdse arvu võitude korral on eespool mängija, kes on saanud vähema kaotusi. Nagu näeme, on mõnevõrra üllatuslikult teisel kohal maailma 11. reket Ruud ja viiendal kohal 29. reket Norrie. Ent siiski oleks siinkohal olulisem arvestada aasta jooksvat kaheksa kuu edetabelit (nn FedEx ATP Race), kus Ruud on kaheksas ja Norrie 13.
Võiduprotsendi poolest järjestus muutub üsna tugevalt, aga nimed esikümnes on suures osas samad. Märgime, et siin pole arvestatud alla 20 mängu ehk vaid üksikuid ATP turniire mänginud mehi, muidu oleks näiteks esikümnes ka ameeriklane Christian Harrison (3-1 ehk 75%). Kui Djokovicile lisada olümpia pronksimängu kaotus, jääks ta ikkagi tabeli liidriks.
Novak Djokovic 90,0 (36-4)
Rafael Nadal (Hispaania) 82,8 (24-5)
Matteo Berrettini 81,1 (30-7)
Alexander Zverev 80,4 (37-9)
Daniil Medvedev 78,3 (36-10)
Casper Ruud 78,0 (39-11)
Stefanos Tsitsipas 76,7 (46-14)
Andrei Rublev 72,5 (37-14)
Pablo Carreno Busta 72,5 (29-11)
John Isner (USA) 71,1 (22-9)
Nadal on siin muidugi kõige jõulisem uus tulija, aga kahe tabeli peale kokku on vast stabiilseim mees Zverev, kes on ühes arvestuses kolmas ja teises neljas. Võrreldes võitude arvuga on siin suuremad langejad Tsitsipas, Ruud ja Rublev, aga ka Norrie, kes oleks protsendi poolest 11. kohal. Tema ees on küll Roger Federer (Šveits), aga ka teda ei saa arvestada liiga väikese mängude arvu (9 võitu, 4 kaotust) tõttu.
Vaadake ATP statistikat siit.
WTA osas on lugu lihtsam, sest maailma esireket Ashleigh Barty (Austraalia) juhib nii võitude arvu kui ka võiduprotsendi poolest. Võitude arvuga ta selgelt ees siiski pole, sest kolm naist on üsna kannul.
Ashleigh Barty (Austraalia) 40
Barbora Krejcikova (Tšehhi) 38
Arina Sabalenka (Valgevene) 38
Ons Jabeur (Tuneesia) 38
Paula Badosa (Hispaania) 33
Darja Kasatkina (Venemaa) 33
Cori Gauff (USA) 32
Garbine Muguruza (Hispaania) 31
Karolina Pliškova (Tšehhi) 30
Elina Svitolina (Ukraina) 30
Anett Kontaveit on 24 võiduga 20. kohal. Sama palju võite on Petra Kvitoval (Tšehhi), aga tal on üks kaotus rohkem kui Eesti esireketil. Nagu näeme, on ka naistest pääsenud võitude arvu poolest esikümnesse maailma kolmanda kümne tennisiste nagu Jabeur, Badosa, Kasatkina ja Gauff. Ent hooaja edetabelis (Porsche Race) on nad siiski eespool – kõik neli TOP15 seas. Anett on Porsche Race’i arvestuses pärast turniirivõitu kerkinud 23ndaks.
Nüüd ka esikümme võiduprotsendi poolest (taas on jäetud välja alla 20 mängu pidanud tennisistid):
Ashleigh Barty 85,1 (40-7)
Barbora Krejcikova 77,6 (38-11)
Naomi Osaka (Jaapan) 77,3 (17-5)
Iga Swiatek (Poola) 73,7 (28-10)
Arina Sabalenka 73,1 (38-14)
Viktoria Azarenka (Valgevene) 73,1 (19-7)
Danielle Collins (USA) 72,5 (29-11)
Paula Badosa 71,7 (33-13)
Ons Jabeur 71,7 (38-15)
Garbine Muguruza 70,5 (31-13)
Ühe kümnendiku protsendiga edestaks Muguruzat Serena Williams (12-5), aga temalgi on kirjas liiga vähe mänge. Anett Kontaveit asub protsendi (24-13 ehk 64,9) poolest jällegi 20. kohal. Osaka on analoogiliselt Nadaliga murdnud paremikku eelkõige tänu sellele, et on vähem mänginud. Kuid seitsme parema seas on koguni neli naist, keda võitude arvu esikümnes polnud.
Vaadake WTA statistikat siit.
Mis torkab silma ja on ka tänapäeva tendents, et parimate naiste võiduprotsent jääb meeste tippudele alla. Barty oleks absoluutarvestuses teine, aga üldiselt on üle 75% võite saanud seitse meest ja vaid kolm naist. See on vastupidine näiteks 1980ndatele ja 1990ndatele aastatele, kus tippnaiste (Martina Navratilova, Steffi Graf, Monica Seles) võiduprotsent oli enamasti üle 90 (meestest vaid John McEnroe saavutas sageli sarnaseid tulemusi). Tollal ikkagi sellised liidrid nagu Ivan Lendl, Stefan Edberg, Jim Courier, Pete Sampras või Andre Agassi kaotasid hooaja jooksul mänge rohkem kui parimad naised.
