Kaia Kanepi suutis Prantsusmaa lahtiste meistrivõistluste 2. ringi mängus Elise Mertensi (Belgia, 16) vastu üsna edukalt initsiatiivi haarata, aga lõplikult ei surunud maha vastase head kaitset ja kontramängu.
Tulemus jäi Mertensi kasuks 6:4, 7:5 ja mõlema seti lõpetas Kaia servigeim, mille ta eduseisust kaotas. Kui aga rääkida mängust teoreetilises plaanis, siis matemaatika aitab hästi välja tuua, mida tähendab hea liikumine ja kaitsemäng. Oletades, et Kaial oli initsiatiiv umbes 60 protsendil punktidest, siis Mertens võttis oma 40% pea laitmatult ära, aga Kaia kasutas rünnakul (ja suuresti vastase visaduse tõttu) ära ehk umbes 3/4 võimalustest. Kui me nüüd kokku arvutame, jäävad protsendid 55-45 Mertensile ja umbes sellises vahekorras need ka tegelikult olid. Mis siis, et on ka veel ässad/topeltvead ja tõrjeeksimused, aga laias laastus võttis Mertens selle pisukese paremuse ära kaitses tehtud tööga.
Esimeses setis läks Mertens murdega ette, kuid seisul 2:5 tõstis Kaia tempot. Ta sai murde tagasi ja oli seisul 4:5 oma servil ees 40:15. Selle geimi saatust ei otsustanud siiski Mertensi hea kaitse, vaid pigem Kaia lihtvead. Kuid ka need võisid seti lõpus tulla väsimusest, et pead pidevalt ründama ja ründama, aga pall maha ei jää.
Teises setis oli initsiatiiv juba Kanepi käes. Ilmselt oli ta nüüd isegi rohkem ründavam pool kui 60% ulatuses ja see tõi tulemuse. Kaks korda pääses Kaia murdega ette, aga Mertens tegi selle mõlemal korral järgmises geimis tagasi. Seisul 4:5 mängis Kaia seekord ideaalse pallingugeimi, aga ei suutnud sama seisul 5:6, kus ta juhtis 30:15. Aga muidugi peame tunnistama, et Kaia kaotas heale mängijale.
Kanepi tegi 26 äralööki ja 29 lihtviga, Mertens vastavalt 18 ja 24. Kuigi paremus on neis numbrites Kanepi poolel, sundis Mertens teda rohkem eksima. Aga seda eelkõige põhjusel, et raskeid palle Kaia ei päästnud (need loetaksegi sunnitud veaks), aga Mertens tihti päästis. Mõlemad lõid kolm ässa, aga Kaia tegi ainult ühe, Mertens 4 topeltviga. Esimest servi sai Kanepi sisse 54 ja Mertens 58%, kuid esimese servi võidetud punktidega tuli Kaiale suurem kaotus – vastavalt 55 ja 75%. Tuleme siin veelkord tagasi loo alguse matemaatika juurde. Esimese serviga haarabki naismängija initsiatiivi (või lööb ära) umbes 75% juhul. Nagu näeme, Mertens selle realiseeris, Kanepi mitte.
Eesti tennisistide jaoks lõppes seekordne slämmiturniir harjumatult vara. Alates 2019. aasta Roland Garrosi turniirist oli üks Eesti tennisist jõudnud alati 3. ringi või kaugemale – korra Kanepi ja seejärel neli korda Anett Kontaveit.
